Loomakaitsjad kutsuvad inimesi üles kuumade ilmade ajal pöörama loomadele erilist tähelepanu, sest inimeste ja loomade temperatuuritundlikkus on erinev ning üle 30-kraadine kuumus võib valedes tingimustes põhjustada looma surma.

"Kuum ilm võib koertele, kassidele ja pisiloomadele olla äärmiselt ohtlik," ütles Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juhatuse liige Jana Adamsons. "Kindlasti peab tagama loomale piisava koguse jahedat vett ja ligipääsu jahedamasse kohta. Tasub ka jälgida looma käitumist. Kui lemmik hakkab raskelt hingama ja muutub loiuks, tuleb loom viia varjulisse kohta ja helistada veterinaarile."

"Jäta loomale mitu veekaussi ja pane need varjulisse kohta. Võimalda loomale varjuline koht või varjualune, kuhu loom saab minna päikese eest peitu. Hea kui ta saab minna mõnda jahedasse ruumi, näiteks maja keldrisse. Hoia oma lemmikloomad toas, kus aknad kinni ja kaetud nii, et päike tuppa ei pääse," teatas selts. "Võimalusel võiks koeral olla enda jahutamiseks väike bassein õues või märg rätik toas. Märjad rätikud sobivad ka kassile ja pisiloomale. Valmista lemmikule suuremad jääkuubikud ning anna talle need lakkumiseks ja närimiseks. Lisa jääkuubikuid ka lemmiklooma veele."

Seltsi teatel ei tohi kunagi jäta lemmikloomi sooja ilmaga seisvasse autosse, sest seal tõuseb temperatuur mõne minutiga kõrgemaks kui õues. "Vii oma loom pikemalt jalutama alles siis, kui päike on loojunud ja maapind jahtunud. Randa minnes jätta loom koju, kui sa ei ole kindel, et ta saab rannas varjuda. Lase lemmikul võimalikult palju puhata," soovitab selts.

Kui näed kuuma ilmaga parklas seisvat autot, kuhu on jäetud koer üksinda, tasub kohe helistada häirekeskusesse telefonil 112. Auto numbri abil saab politsei tuvastada omaniku ja temaga ühendust võtta. Kui looma olekus on märgata ohu märke, tuleb paluda politseilt kiiret tegutsemist.

Politseil tuleb paluda kiiret tegutsemist kui loom hingab häälekalt, lõõtsutab, on ärev ja tal jookseb liigselt sülge ning ta on nõrk või kokku kukkunud.

Keskpäeval varitseb inimesi kuumarabanduse oht, terviseameti teatel palavate ilmadega eriliselt ettevaatlikud olema väikelapsed, üle 65-aastased inimesed ning need, kellel on probleeme ülekaaluga või kes põevad kroonilisi südamehaigusi ja kõrgvererõhutõbe.

Eesti tingimustes peetakse äärmuslikuks kuumuseks olukorda, kui õhutemperatuur kerkib üle 25 kraadi, teatas terviseamet. Ilmateenistuse prognoosi kohaselt võib alanud nädal paiguti tulla kuni 31 soojakraadi.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kiirabi peaspetsialist Kalev Pahla sõnul on parim viis kuumarabanduse vältimiseks keskpäeval jahedates siseruumides püsimine. "Vanemaealiste õues toimetamised võiksid jääda kas hommiku- või õhtupoolikusse," ütles Pahla, kelle sõnade kohaselt kehtib sama nõuanne ka väikelaste puhul. "Kuuma ja intensiivse päikesega tuleb väljas kanda peakatet ning tarbida keskmisest enam vedelikku. Kindlasti tuleb jälgida lapsevankris olevaid imikuid, sest vanker võib valesse kohta jättes väga kuumaks minna."

Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervele inimesele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus ning tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ning päikesepõletusi, märkis ameti pressiesindaja.

Samuti ei tohi kuumade ilmadega jätta autosse ei inimesi ega loomi, sest auto sisetemperatuur kerkib kiiresti.

Organismi vedelikukaotuse vältimiseks tuleb vedelikku tarbida tavapärasest rohkem, janu kustutamiseks on soovitatav juua gaasita mineraalvett. Päikese käes viibides tuleks kasutada nii UVA- kui UVB-kiirguse eest kaitsvaid päikesekaitsetooteid, samuti saab end päikese eest kaitsta heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille kandes.

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla kõrge kehatemperatuur, higistamise peatumisele viitav punane, kuum ja kuiv nahk, pulsisageduse kiirenemine, tuikav peavalu, peapööritus, iiveldus, meeltesegadus ja teadvusetus.

Kuumarabanduse sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohver toimetada jahedasse varjulisse paika ning teda kiiresti jahutada.

Tuhatkond Eesti mehehakatist maksab riigile aastas kokku üle 150 000 euro sunniraha ja väärteotrahve, et ajateenistusse mitte minna, kirjutab Postimees.

Trahvikogujate nimekirja tipus troonivad Soomes töötavad Kalevipojad, tuntud ärimeeste võsukesed ja isegi sportlased.

Mullu tegi Eesti riik ajateenistuspõlguritele 221 väärteotrahvi. Kaitseressursside ameti juhi Margus Pae sõnul raha enam ei mõju. Kõrvalehoidmisele loodetakse leevendust juhtimisõiguse äravõtmise kaudu.

Riigikogu Reformierakonna esimees Jürgen Ligi leidis ERR-ile antud usutluses, et tööandjale töötajate kindlustamise kohustuslikuks tegemise plaan on küüniline ja majandusele kahjulik – liiatigi hoolitseb hea tööandja töökeskkonna eest niigi, halb aga loodab tõenäoliselt ilma läbi ajada.

"See on olnud sotside kinnisidee pea 20 aastat otseselt maksukoormuse tõstmisena. Aga tööjõu hinna tõstmine on majandusele halb. Nüüd on hakatud rääkima selle kulu kompenseerimisest, aga ilmselgelt pole see tagatud ega loo kindlustussüsteemi täiendav killustamine ja bürokratiseerimine uut väärtust, vaid kulu," ütles Ligi ERR-ile ning lisas, et asja algidee on küüniline.

"Tööõnnetused ja kutsehaigused on ainult ja üheselt tööandja süü, need saab ära hoida just täpselt mingi välja öeldud lisamaksuähvardusega ja tööandjad hoolitsevad töötingimuste ja hädade vältimise eest ainult siis, kui karta on lisamaksu, ja välja arvutatav on isegi selleks vaja minev summa. Sotsiaalmaksu vähendamise lubadus selle kindlustusmakse võrra tähendaks, et haiguste ja õnnetuste seos  tööga on täielikult eraldatav muudest põhjustest," kommenteeris Ligi sotsiaalministeeriumi plaani ERR-ile.

"Haigused ei ole ka nii üheste põhjustega, et neid saaks haigekassa eelarves lahutada. Üldine maksukoormuse tõus keeruka ja killustatud süsteemi puhul on üsna kindel. See kindlustus võiks toimida seepärast haigekassa kaudu ja üldise ravikindlustusmakse ja töötuskindlustuse arvel, nagu praegu," rääkis Ligi ERR-ile.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu hinnangul on mõistlik sotsiaalministeeriumi ettepanek, et tööandjad kindlustaksid oma töötajaid tööõnnetuse suhtes ja seda tuleks rakendada.

"Kindlustussüsteemi loomisel tuleb selgemalt paika panna nii tööandja, töötaja kui ka riigi õigused ja kohustused, sest ohutusse töökeskkonda peavad panustama kõik," ütles Maripuu ERR-ile.

Tööandja peab Maripuu sõnul looma ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna, töötaja peab järgima kehtestatud nõudeid, kasutama vajadusel isikukaitsevahendeid ning julgema keelduda tööst, mis kahjustab tema tervist.

"Riik peab looma süsteemi selliselt, et tööandjad ei näeks sellest vaid maksukoormuse kasvu vaid eelkõige kasu. Tänane solidaarne süsteem, kus haigekassa maksab haigushüvitist tööõnnetuse korral alates teisest päevast 100-protsendilise hüvitise määraga soosib neid tööandjaid, kes ei pea tööohutus millekski, kes hoides kokku ohutu töökeskkonna loomise pealt saavad seeläbi oma teenuseid ja kaupu odavamalt müüa," rääkis Maripuu ERR-ile.

Ta lisas, et kindlustussüsteem survestaks õnnetuse korral tegelema tagajärgedega ja panustama ennetusse. "Samas leidub ettevõtteid, kes on juba praegu oma töötajad ka töökeskkonnaga seotud ohtude eest kindlustanud ning panustavad seeläbi teistega võrreldes kordades rohkem inimeste tervise säilimisse. See ei anna neile aga kahjuks ettevõtluses täna veel konkurentsieeliseid," tõdes Maripuu.