Riigihalduse minister Janek Mäggi ning endised riigihalduse ministrid Jaak Aab, Siim Kiisler ja Arto Aas tõdesid kolmapäeval peetud haldusreformi kokkuvõtvas paneeldiskussioonis, et reform oli Eestile kahtlemata vajalik ning kokkuvõttes läks kõik hästi.

Keskerakondlane Mäggi ütles, et haldusreformi loodud raamile toetudes on valitsus võtnud suuna omavalitsuste rolli tugevdamisele, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. „Oleme asunud taastama majanduskriisi ajal kärbitud tulubaasi ning kaalume erinevaid võimalusi, kuidas haldusreformi järgselt tugevnenud valdadele ja linnadele saaks anda senisest veel rohkem otsustusõigust. Põhjamaade eeskujul peab omavalitsuste roll ühiskonna asjade korraldamisel olema tuntav,“ lisas Mäggi.

Aastatel 2008-2014 regionaalministrina haldusreformi ette valmistanud Isamaa minister Siim Kiisleri sõnul on tal hea meel, et haldusreformi läbiviimine on kõigist raskustest hoolimata hästi edenenud. "Aga nüüd ei tohi loorberitele puhkama jääda, haldusreformiga tuleb edasi minna,“ sõnas Kiisler. „Kohalikele omavalitsustele tuleb anda märksa vabamad käed oma raha kasutamiseks. Otsustamine tuleb rahvale lähemale viia, siis saab rahvas otsustajaid rohkem mõjutada ja kohalikku elu paremini korraldada. Seni sihtotstarbega rahaeraldiste kasutamist peaks vald edaspidi ise otsustama.“

Aastatel 2015-2016 riigihalduse ministri ametit pidanud reformierakondlase Arto Aasa sõnul on haldusreform üks Eesti viimase 15 aasta suurima ühiskondliku mõjuga muudatusi. „Haldusreformi elluviimine on seda suurem ime, et kõik varasemad katsed olid ebaõnnestunud ja see oli tekitanud paljudes asjaosalistes omajagu umbusku,“ lisas Aas. Ta täpsustas, et reform sai küll 2017. aasta kohalike valimistega formaalse lõpu, kuid selle tegelik mõju saadab meid veel aastakümneid.

2017.-2018. aastal ministriks olnud keskerakondlane Jaak Aab nõustus eelnevaga, kuid lisas, et seadusesse oleks võinud tugevamalt sisse kirjutada külade ja ääremaade õigused. „Ministrina mööda Eestit käies panin omavalitsusjuhtidele südamele, et nad vaataks oma keskusest kaugemale, sest just seal on nende arengu võti. Kui seda ei tehta, siis inimesed pettuvad ja lähevad minema, aga nad ei tule siis vallakeskusesse, vaid lähevad ära Tallinna, Tartusse või Soome. Kogukond peab tundma, et tema hääl jõuab suuremasse volikogusse," ütles ta.

Rahandusministeeriumi korraldatud üritusel "9 kuud haldusreformist. Mis sellest sündis?" esitleti erinevate autorite kirjutatud analüütiliste artiklite kogumikku „Haldusreform 2017“. Kogumik talletab reformi läbiviimise põhiliste otsuste sünni, tausta ja elluviimise eri vaatenurgad. Üritusel osales kokku üle saja inimese.

Riik on praeguseks eraomanikelt ostnud pooled idapiiri piiririba rajamiseks vajalikest kinnistutest, hinnanguliselt kulub kõigi kruntide ostuks ligi 950 000 eurot.

Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et idapiiri piiririba väljaehitamine ja laiendamine puudutab kokku 234 eraomanduses olevat kinnistut ning 184 hektarit maad. Juulikuu alguse seisuga on riik pidanud läbirääkimisi kokku 134 kinnistu omanikega. Praeguse seisuga on riik ostnud 117 kinnistut. Pressiesindaja lisas, et mõnede omanikega on kokkulepe juba sõlmitud, kuid kinnistu pole veel omanikku vahetanud.

Läbirääkimised on pooleli kokku saja kinnistu omanikega. Pressiesindaja lisas, et ühtegi kohtuvaidlust kinnistute võõrandamisega seoses käimas ei ole.

Pressiesindaja sõnul planeeriti kolme aasta eest maade võõrandamiseks 700 000 eurot, kuid praeguste hinnangute kohaselt kulub selleks ilmselt 940 000 eurot.

Piiririba väljaehitamiseks vajalike kinnistute ostmiseks on juuli seisuga kulunud 482 000 eurot, sellest 120 000 eurot on kulunud maade hindamiseks, mõõdistamiseks ja notarite tasudeks.

AP-BNS - USA president Donald Trump pakkus kolmapäeval NATO tippkohtumisel välja, et liikmesriigid võiksid tulevikus kulutada kaitsele kahe protsendi asemel neli protsenti sisemajanduse koguproduktist, teatas Valge Maja.

Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders kinnitas, et Trump käis idee välja NATO riigi- ja valitsusjuhtide suletud uste taga peetud esimesel arutelusessioonil.

NATO liikmesriikide liidrid leppisid 2014. aasta Walesi tippkohtumisel kokku püüelda aastaks 2024 eesmärgi poole tõsta kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sel aastal peaksid eesmärgini jõudma kaheksa riiki. Praegu kulutab kaks protsenti SKP-st kaitsele neli liikmesmaad.

NATO hinnangul jõuavad 2024. aastaks eesmärgini 15 ehk napilt üle poole liikmesriikidest.

Ilmateenistuse prognoosi järgi läheb ilm lähipäevil aina soojemaks ning pühapäeval on oodata juba koguni 28 soojakraadi.

Reede öösel on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 2-7 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub kirde- ja idatuul 2-7 m/s. Sooja on 20-25, kohati 27 kraadi.

Laupäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ning võib olla äikest. Puhub kirde- ja idatuul 2-7 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ning võib olla äikest. Puhub kirde- ja idatuul 2-7 m/s. Sooja on 23-27, rannikul kohati 20 kraadi.

Pühapäeva öösel on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-7 m/s. Sooja on 13-17 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-7 m/s. Sooja on 22-28 kraadi.