Tänavu kuue kuuga sai liiklusõnnetustes surma 39 ja vigastada 841 inimest ehk võrreldes möödunud aastaga hukkus koguni 16 ja sai vigastada 89 inimest rohkem. 

„Praegu liigume õnnetustes hukkunute arvuga 2014. aasta tempos. Tollal jättis liikluses elu 77 inimest,“ ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. „Õnnetusi, kus inimesed viga said, juhtus rohkem nii jalakäijate, jalgratturite, mootorratturite, veoautode kui ka bussidega. Vaid alkoholi tarvitanud juhtide osalusel on siiani toimunud 10 õnnetust vähem ning ka hukkunuid on kolme võrra vähem ehk viis. See on ka ainus positiivne muutus võrreldes 2017. aastaga,“ sõnas Tikerpe. 

Kuue kuuga hukkus liikluses kuus jalakäijat, kaks ratturit ning neli mootorratturit. Veoauto ja bussi osalusel juhtunud õnnetustes sai surma 11 inimest. Tallinnas juhtus neli hukkunuga õnnetust, ülejäänud Harjumaal kuus. Tartumaal hukkus seitse, Raplamaal viis, Pärnumaal neli, Lääne-Virumaal ja Saaremal kolm, Ida-Virumaal ja Jõgevamaal kaks ning Viljandimaal, Järvamaal ja Võrumaal kummaski üks inimene. 

Sel poolaastal juhtus ka palju laupkokkupõrkeid ning pole teada, kas nendeni viis kõrvaline tegevus, terviserike või sõiduviga. „Nelja õnnetus puhul me kahtlustame, et kõrvaline tegevus oli üks põhjus, miks õnnetus toimus.“ Tikerpe ütles, et alkoholi tarvitanud juhid ja kõrvalised tegevused võivad olla seotud veerandiga õnnetustest. „Ülejäänud kokkupõrgete ja teelt väljasõitude taga on kas kiirus, sõiduviga, tähelepanematus või terviserike. Kahjuks on ka liikluses enesetappe.“ 

Tikerpe sõnul on selle aasta viie kuuga ainult liiklusjärelevalve teostamisse panustatud rohkem kui mullu. „Sel aastal oleme reide korraldades keskendunud rohkem roolis telefoni näppivatele juhtidele. Kuue kuuga karistati kõrvaliste tegevuste eest 1875 liiklejat, kuid see number annab pooliku pildi, sest see ei hõlma juhtidega peetud vestlusi ega anna ülevaadet sellest, kuidas mõjutab politseiniku märkamine liikleja käitumist. Karistuste loetelu annab ülevaate ainult karistustest, mitte mõjust terviklikuna,“ lausus politseinik. 

Tikerpe lisas, et liiklussurmade arv sõltub ka ilmast. “Enamikku inimestest distsiplineerib lume- või vihmasein, kuid on juhte, kes kiirust alla ei lase. Sel aastal oli talv lumerohke päikselisem kui mullu. Kõlab vastuoluliselt, kuid nii hea kui halb ilm aitavad õnnetustele kaasa. Kõige suurem roll ei ole muidugi ilmal, vaid juhil ja tema käitumisel. Ilm on alati faktor ning sellepärast peavadki liiklejad vastavalt valitsevatele oludele käitumist muutma. Sest lõpuks tapab ikkagi kiirus,” ütles Tikerpe 

Praeguseks on liikluses surma saanud 40 inimest.

USA koostab iga-aastaselt ülemaailmselt inimkaubanduse vastu võitlemise hindamise raportit, milles Eesti pälvis esmakordselt kõrgeima taseme (Tier 1). Kokku vaadeldi raportis 187 riigi valitsuse tegevust.

„Raporti eesmärgiks on luua riikide vahel partnerlust võitlemaks ühiselt inimkaubanduse vastu ning motiveerida riike aktiivsemalt tegelema inimkaubanduse vastu. Kokku on raportis kolm taset – esimesel tasemel on riigid, kelle tegevus vastab miinimumstandardile, et inimkaubandust vähendada. Teisel tasemel (Tier 2) on riigid, kes küll veel miinimumstandardile ei vasta, ent teevad selleks silmnähtavaid edusamme ja kolmandal tasemel (Tier 3) on riigid, kes miinimumstandardile ei vasta ega astu ka ise selgeid samme olukorra parandamiseks,“ selgitas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Leps.

Leps lisas, et viimased kuus aastat on Eesti kuulunud Tier 1 rühma. „Eesti tõusu põhjuseks on ilmselt see, et 2017. aastal muudeti mitut olulist seadust. Alates 2017. aasta juulist on võimalik karistada inimesi, kes inimkaubanduse ohvritelt seksi ostavad ja möödunud aasta jaanuarist on võimalik anda riigi poolt ohvriabi kaudu teenuseid ilma kriminaalmenetluseta kuni 60ks päevaks inimestele, kelle suhtes on kahtlus, et ta võib olla inimkaubanduse ohver,“ rääkis Anu Leps.

Raport annab Eestile ka mitmeid soovitusi, näiteks koolitada menetlejaid ja eriti kohtunikke. Samuti menetleda täie tõsidusega inimkaubanduse kuritegusid ja pöörates menetluses erilist tähelepanu just nimelt kannatanute toetamisele. Lisaks toodi esile, et politsei ja tööinspektsiooni poolt tööalase ekspluateerimise juhtumite menetlemine on hea praktika, mida kindlasti jätkata tuleks, seda isegi senisest tõhusamas tempos.

Inimkaubanduse vastu võitlemise hindamise raporti leiab siit: https://www.state.gov/documents/organization/282801.pdf

Esialgsetel andmetel ületas Eritrea kodakondsusega mees ebaseaduslikult piiri suunaga Venemaalt Eestisse, kus piirivalvurid ta tabasid. Alajahtunud mees vajas meedikute abi.

3. juuli hommikul kella 7 paiku pidasid piirivalvurid Setomaal Ulitina külas kinni läbimärja alajahtunud Eritrea kodakondsusega mehe. Esialgsetel andmetel oli keskealine mees ületanud ebaseaduslikult piiri suunaga Vene Föderatsioonist Eestisse. Ta viidi asjaolude selgitamiseks ja menetlustoiminguteks kordonisse. Sinna kutsuti kohe ka kiirabi, kes andis mehele esmaabi. Tema terviseseisund on nüüdseks parem, kui oli seda leidmise hetkel.

Saatse kordoni juht Arvi Suvi kirjeldas, et võõramaise välimusega abivajavat meest märkas esiti kohalik elanik, kes sellest omakorda kohe piirivalvuritele teada andis. Tema kinnitusel on kohalikud elanikud olnud piirivalvuritele läbi aegade headeks partneriteks, täiendavateks silmadeks ja kõrvadeks piiriäärsel alal.

"Meil on piiriäärsete elanikega olnud hea usalduslik kontakt, mistõttu jõuavad tähelepanekud kahtlastest inimestest ja sõidukitest kiiresti piirivalvuriteni. Teavitatakse mitte ainult piirijuhtumitest, vaid ka teistest turvalisusega seotud murekohtadest. Kuna piiriäärsel alal on väiksemad kogukonnad, kus kõik tunnevad kõiki, pannakse teraselt tähele iga kõrvalekallet tavalisest argipäevast,“ kiitis kordonijuht kohalike tähelepanelikkust.

„Piirivalvurite ja kohalike koostöö kõrval aitab kindlasti ka piiri lõplik väljaehitamine kaasa, et saame tänasest parema ülevaate piiril toimuvast ja väheneb võimalus ebaseaduslikeks piiriületusteks,“ avaldas ta.

Selle juhtumi üksikasjade uurimine jätkub.

Selgusid tänavuse aasta õpetaja konkursi finalistid, kelle hulgast kuulutatakse võitjad välja augusti lõpus oktoobri keskel.

Haridus- ja teadusministeerium kuulutas järjekorras juba 14. "Aasta õpetaja 2018" konkursi välja kevadel. Kandidaatide esitamise järel alustasid tööd maakondlikud komisjonid, kelle ülesanne oli valida välja finalistid ehk need õpetajad ja haridustöötajad, kelle kandidatuur liigub edasi riikliku komisjoni lauale.

Järgmise sammuna koguneb augustis riiklik haridustöötajate tunnustamise komisjon, kelle otsuse järel selguvad "Aasta õpetaja 2018" lõppvooru nominendid. Kõikides kategooriates, välja arvatud elutööpreemia, aasta õppur ja aasta juhendaja kategooriad, selgitatakse välja kolm nominenti, kes kuulutatakse välja 29. augustil toimuval kooliaasta alguse vastuvõtul Tallinnas. Elutööpreemia, aasta õppuri ja aasta juhendaja kategooria kandidaadid liiguvad otse riikliku komisjoni lauale ja võitja valitakse kõikide kandidaatide seast. Võitjad selguvad aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab” 14. oktoobril.

Esmakordselt ajaloos tunnustatakse galaüritusel “Eestima õpib ja tänab” haridustöötajaid kokku enam kui 155 000 euroga. Valitsuse korraldusega antakse alates tänavusest aastast igal aastal välja üks riiklik elutööpreemia ja kuni üheksa aastapreemiat. Riikliku elutööpreemia suurus on 65 000 eurot, aastapreemia on 10 000 eurot. Aastapreemiad saavad tänavu aasta lasteaiaõpetaja, aasta klassiõpetaja, aasta klassijuhataja, aasta põhikooli aineõpetaja, aasta gümnaasiumiõpetaja, aasta kutseõppeasutuse õpetaja, aasta õppejõu, aasta tugispetsialisti ja aasta õppeasutuse juhi kategooria laureaadid. Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate.

Kandidaate said esitada kõik soovijad, kokku laekus koos hilinejatega konkursile 1365 kandidaati. Gala toimub 14. oktoobril Estonia kontserdimajas, sündmusest teeb otseülekande Eesti Televisioon.

Tunnustusürituse eestvedajateks on haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Aasta Õpetaja 2018 finalistide nimekirjad leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt.