Eelolev nädal algab küll jaheda, tuulise ja sompus ilmaga, kuid päev-päevalt muutub taevas selgemaks ja õhutemperatuurid kerkivad taas suvisemaks.

Ilmateenistuse teatel on teisipäeva öösel pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma, ent hommikuks ida pool sajuvõimalus väheneb. Puhub valdavalt kirde- ja idatuul 3-9 m/s. Sooja on 8-13 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma ja on äikeseoht. Puhub põhjakaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 15-21 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub põhjakaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 8-13 kraadi. Kolmapäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub põhjakaaretuul 2-8 m/s. Sooja on oodata 17-23 kraadi.

Neljapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lääne- ja loodetuul 3-9 m/s. Sooja on 9-14 kraadi. Neljapäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub lääne- ja loodetuul 3-9 m/s. Sooja on 17-23 kraadi.

Baierimaal Schwabmünchenis asuvast külalistemajast 23. juuni hommikul surnult leitud 46-aastane eestlane oli Võrust pärit Vitali Mihailenko, kinnitasid allikad Lõuna-Eesti Postimehele.

"Mälestame traagiliselt lahkunud endist Võru jalgpallurit Vitali Mihailenkot ning avaldame kaastunnet tema lähedastele ja kogu Võrumaa jalgpalliperele," seisab Võrumaa jalgpallikogukonna sotsiaalmeedias avaldatud järelhüüdes.

Mihailenko mängis aastatel 1995–2009 Võru esindusmeeskondades poolkaitsja, kaitsja ja väravavahina Eesti meistrivõistlustel üle 200 liigamängu ning tuli kuuel korral ka Võrumaa meistriks.

Peaminister Jüri Ratas rõhutas ülemkogu rändeteemalisel arutelul, et Euroopa Liidul (EL) peab olema tugevam kontroll oma välispiiri üle ning liit vajab tihedamat koostööd kolmandate riikidega, samas peab pagulaste vastuvõtmine jääma vabatahtlikuks.

„Meil on vaja paremat koostööd riikidega väljaspool Euroopa Liitu ning peame tõhusamalt toime tulema nende inimeste tagasisaatmisega, kellel ei ole õigust EL-is kaitset saada. Peame ka toetama liikmesriike, kes on kõige suurema rändesurve all,“ ütles Ratas.

EL-i juhid kõnelesid veel regionaalsete rändepunktide loomise ideest. „See idee väärib edasiarendamist. Selliste keskuste loomisel on mitmeid õiguslikke ning praktilisi küsimusi, millele tuleb vastused leida koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ümberpaigutamine ja ümberasustamine selles raames jääb vabatahtlikuks,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul on oluline leida ka võimalusi riike väljaspool EL-i koostööle motiveerimiseks. „Vajame stabiilset, aga siiski paindlikku rahastamismudelit rändega tegelemiseks. Eesti on valmis täiendavalt panustama Aafrika Usaldusrahastusse 150 000 euroga,“ sõnas Ratas. Praeguseks on Eesti toetanud Aafrika Usaldusrahastut 1,45 miljoni euroga.

Ratase sõnul on EL-i riikide ühiste pingutuste abil viimastel aastatel sisserände surve oluliselt vähenenud. Varjupaigataotlejate arv vähenes 2017. aastal 44 protsenti võrdluses eelmise aastaga ning ebaseaduslike piiriületuste arv 60 protsenti. „Hoolimata kõikidest veel lahendust vajavatest küsimustest oleme suutnud rände kontrolli alla saada,“ lausus Ratas.

Ülemkogu kiitis heaks ka Venemaale suunatud majandussanktsioonide pikendamise järgmiseks kuueks kuuks.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on Eestis umbes 36 000 inimest, kes naudivad iga kuu suuremat maksuvabastust, kui sissetulek lubaks, kirjutab Postimees.

Selliseid inimesi võib järgmisel kevadel oodata ebameeldiv üllatus, kui nad peavad hakkama riigile tagasi maksma.

1. jaanuaril tõusis maksuvaba tulu 500 euroni kuus. Samas sõltub selle kasutamise õigus alles terve aasta sissetuleku peale kokku. 500 maksuvabale eurole kuus (6000 eurole aastas) on õigus üksnes neil, kelle sissetulek jääb alla 14 400 euro aastas (keskmiselt 1200 eurot kuus). Kes teenib rohkem, selle maksuvabastuse osa hakkab astmeliselt vähenema.

See tähendab, et igaüks peab oma palka ja muid sissetulekuid aasta jooksul hoolikalt jälgima ja seejärel oma tulumaksuvaba osa suuruse välja arvutama ning tööandjale sellest teada andma. Kuna süsteem on keeruline, on palju neid, kes pole seda teinud. Nemad saavad praegu tänu maksuvabastusele rohkem raha kätte, kui tulu lubaks. Selliseid inimesi on MTA andmetel 36 000 ja neil tuleks aprilli andmetega tehtud arvestuse järgi riigile tagasi maksta kokku kaks miljonit eurot kirjutab Postimees.