President Kersti Kaljulaid ütles reedel Tartus Eesti 100. aastapäeva tähistama tulnud kuuele Euroopa riigipeale, et kõikide jaoks oli sajand tagasi oluline aeg.

"Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on meile külla tulnud meie head sõbrad, kellega jagame ühiseid väärtusi.  Nendegi ajaloos oli sajand tagasi väga oluline ajajärk," ütles Kaljulaid presidendi kantselei pressiesindaja teatel.

"Eesti jagab teiega erilist sidet, mis on sajandi jooksul saanud juurde mitmeid kihte ja ulatub isegi kaugemale kui meie riikide juubelid," rääkis Kaljulaid. "See side ei piirdu samuti vaid Tartuga, aga see on olnud suurepärane alguspunt, mis on nüüdseks saanud koostööks paljus – nii digivaldkonnas kui ka traditsioonilisemates tegemistes. On üks eriline asi, mis meid kõiki seob ja see on ühine arusaamine sellest, mida tähendab vabadus ja meie riikide iseseisvus. Ajal, mil meie väärtused ja vabadused on pideva surve all, peame hoidma ühte ja hoidma neid samu väärtusi, mis on meie olemise nurgakiviks."

Eesti riigipea sõnas, et Tartu Ülikool on olnud oluline kese ka teistele rahvastele meid sümboolselt ühte sidudes. „Just ülikool on teinud Tartust selle, mis ta on eestlaste ja kogu maailma jaoks. Tartu on eeskätt nii meie, eestlaste, kui ka Euroopa akadeemilise maailma oluliseks tugipunktiks," ütles Kaljulaid.

Reedel on Kaljulaidi kutsel Tartus Eesti 100. aastapäeva tähistamas kuus Euroopa riigipead: Gruusia president Giorgi Margvelašvili, Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonis, Poola president Andrzej Duda ja Soome president Sauli Niinistö.

Presidendid külastavad päeval Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli ja Ahaa teaduskeskust, õhtul annab Kaljulaid riigipeadele piduliku õhtusöögi ja päev kulmineerub laulu- ja tantsupeo Gaudeamus avatseremooniaga koos tule, valguse ja muusikaga Vabaduse puiesteel ja Emajõe kallastel.

Reede ehk võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea.

Kui tööpäeva pole objektiivsetel põhjustel võimalik lühendada, peab tööandja töötajaga kokku leppima töötamise pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks.

Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordselt rahas. Vabariigi aastapäev on riigipüha. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb maksta töötajale kahekordset töötasu.

Tööpäevi lühendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha ja jõululaupäeva eel.

Vikinglotto kolmapäevasel loosimisel sai üks õnnelik lotomängija 6+0 tabamuse ning võitis 128 154,80 eurot.

Sama võidutaseme võidu ja võidusumma sai ka üks Soome mängija. Eestisse võidu toonud pilet on ostetud internetist.

Tegu on selle aasta kolmanda 6+0 taseme võiduga Eestis, viimati võideti kuue tabamusega Vikinglottos 16. mail, kui Rakverest pärit mees võitis internetist ostetud piletiga 118 316,7 eurot.  

Esimese nelja kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 2,7 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja ligi 7,5 miljoni eurot, sealhulgas 1,8 miljoni euro eest kiirloteriide võite.

Politsei on pühade ajal väljas suuremate jõududega ning pöörab lisaks avaliku korra tagamisele erilist tähelepanu ka liiklusohutusele, ka kutsuvad korravalvurid inimesi üles rikkumistest teada andma.

Kuna pühade ajal on väljakutsete arv tavapärasest veidi kõrgem, siis on politsei tänavatel suuremate jõududega, et lisaks avaliku korra tagamisele ka liiklusohutusele erilist tähelepanu pöörata, edastas Ida prefektuur.

Narva politseijaoskonna patrullitalituse juht Aleksandr Urb julgustab inimesi andma rikkumistest teada numbril 112. "Paraku on nii, et pühade ajal on liikluses ka rohkem rikkujaid – joobes juhte, kiiruseületajaid, turvavööta sõitjaid. Siin kutsungi üles kõiki, kes liikluses kahtlase sõidustiiliga autot näevad ja kahtlustavad, et juht võib olla joobes, sellest teada andma. Politsei kontrollib laekunud vihjeid ning koostöös saame nii mõnegi ohtliku autojuhi liiklusest kõrvaldada," ütles Urb.

Urb lisas, et kindlasti peaksid inimesed pidustuste käigus ka oma lähedastel silma peal hoidma. "Selleks, et pidupäeval ei rikuks tuju ükski õnnetus või ebameeldiv vahejuhtum, palume kõigil inimestel oma lähedaste eest hoolitseda. Kinnita turvavöö, ära luba joobes sõpra rooli ning kindlasti ära istu autosse, mille juht on joobes," sõnas ta.

Juunikuu jooksul on politsei Virumaal kaasliiklejate abil tabanud kümme alkoholijoobes juhti ja ühe kiiruseületaja.

Möödunud aasta ajavahemikul 19. kuni 25. juuni tabas politsei Ida prefektuuri territooriumil autoroolist 33 joobes ja 28 juhtimisõiguseta juhti. Kiiruseületajaid tabati kokku 200. Möödunud nädalal kõrvaldasid Ida prefektuuri politseinikud liiklusest 19 joobes ja seitse juhtimisõiguseta juhti. Kiiruseületajaid võeti seitsme päevaga vastutusele 132. Urb märkis, et vaatamata pealtnäha suurele arvule rikkujatele on meie teedel ülekaalus siiski tublid liiklejad, kes teadvustavad, et sõltumata punasest kalendripäevast on liikluses osalemisel alati samad reeglid.

Alates neljapäevast taotleb Narva politseijaoskond kohtult luba joobes juhtidele karistusena määrata arest ning võimalusel konfiskeerida ka sõiduk. Niisamuti ka kiiruseületajatega, kelle kiiruseks mõõdetakse 40 km/h lubatust rohkem.