Ilmateenistus prognoosib väga sooja ja päikeselist nädalavahetust, uue nädala alguses on aga oodata vihma.

Laupäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 9-14 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 21-26, rannikul kohati 17 kraadi.

Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Puhub idakaare tuul 3-8, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 22-28, rannikul kohati 19 kraadi.

Esmaspäeva öösel on muutliku pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 2-8 m/s. Sooja on 12-16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kohati on äikest. Tuul pöördub edelasse ja läände 4-9, pärastlõunal rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Sooja on 18-23, Kagu-Eestis kuni 25 kraadi.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) tuletab alanud sigade Aafrika katku (SAK) kõrghooajal seapidajatele meelde, et taudi metsast farmidesse levimise vältimiseks on ülioluline järgida rangelt bioohutusmeetmeid.

SAK-i leviku tõttu tuleb bioohutusnõuete järgimisel olla tavapärasest tähelepanelikum, kuna 11. juunil 2018 diagnoositi Lätis Jelgava lähistel asuvas 165 seaga seafarmis katku puhang, teatas VTA pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. Poolas on tänavu kodusigadel diagnoositud 14, Leedus 6, Lätis 1 ning Rumeenias 8 SAK-i puhangut.

Neis riikides on pidevalt leitud SAK-i ka metssigadel. Metssigadel on katk levinud praeguseks lisaks Tšehhi ja Ungarisse ja taudi levik ei näita vaibumise märke.

Eestis on mai lõpu seisuga uuritud 3016 metssiga, kellest 198 oli SAK. 198-st taudi suhtes positiivsest metsseast on enamik kütitud metssead.

Kõige rohkem on katku suhtes positiivseid metssigu leitud Saaremaal, Läänemaal ja Lääne-Harjumaal, nendes piirkondades asuvad seafarmides on sigade Aafrika katku nakatumise oht kõige kõrgem.

Pideva järelevalve all on ka Eesti kodusead, kellest sel aastal on uuritud üle 3000. Eestis tänavu kodusigadel SAK-i leitud ei ole.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel mais läbi viidud arvamusküsitlusest selgub, et mitut Riigireformi Sihtasutuse ettepanekut toetab valdav enamus vastanutest, muuhulgas leidis enamus, et riigikogu liikmete arvu võiks kärpida.

2018. aasta mais asutasid 28 ettevõtjat Riigireformi Sihtasutuse eesmärgiga anda riigireformile läbimõeldud ja selge sisu ning luua tööriistad uuenduste elluviimiseks. Ühiskonnauuringute Instituudi algatusel küsiti inimeste arvamust sihtasutuse lähtevisioonist enim kajastust saanud nelja idee kohta. Need olid riigiametnike arvu vähendamine, riigikogu liikmete arvu vähendamine, riigikogu liikmete ametiaja piiramine ning kohalike omavalitsuste arvu vähendamine. 

87 protsenti vastanutest on nõus ettepanekuga vähendada riigikogu liikmete arvu 10-20 koha võrra. 73 protseti vastanutest on nõus ettepanekuga, et riigikogu liikmeks võiks olla ainult kaks ametiaega. 72 protsenti vastanutest on nõus ettepanekuga, et nelja aasta jooksul avaliku võimu sektoris ametnike arvu vähendada poole võrra. 45 protsenti vastanutest on nõus ettepanekuga, et tulevikus moodustaks ühe kohaliku omavalitsuse maakond, millele lisanduvad linnad

Seega selgub küsitlusest, et neljast ettepanekust kolme toetab valdav enamus inimestest. Vähem on pooldajaid ettepanekul, et kohaliku omavalitsuse suuruseks oleks maakond, kuid sellegi küsimuse osas on toetajaid rohkem kui vastaseid - 45 protsenti on sellega nõus, 31 protsenti on vastu ning 24 protsenti ei oska oma seisukohta öelda. 

Üheks oluliseks Riigireformi SA lähtversiooni teesiks oli veel rahvaküsitluste- ja hääletuste laialdasem kasutamine, mille kohta antud küsitluses inimeste arvamust ei küsitud. Samas on Ühiskonnauuringute Instituudi küsitlustes antud teema varem korduvalt läbi käinud. Viimati küsiti inimeste arvamust rahvahääletuste kohta 2018. aasta jaanuaris ning siis pooldas inimeste õigust algatada rahvahääletusi 81 protsenti täisealistest Eesti kodanikest.

“Antud küsitluse tulemused on isegi mõnevõrra üllatavad, kuna näiteks ametnike arvu vähendamise ettepanek kõlab küllaltki radikaalselt,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik  Tanel Paas. “Ilmselt väga paljud inimesed tajuvad, et Eestis on elu ülereguleeritud ning riigi toimimine võiks olla korraldatud efektiivsemalt. Märkimisväärne on veel see, et poolehoid riigikogu liikmete ja ametnike arvu vähendamisele on väga laiapõhjaline. Antud ettepanekute toetajad on ülekaalus noorte kui ka vanade, erineva haridustasemega, linnas ja maal elavate ning mitmete teiste gruppide seas,” ütles Paas. 

Küsitlused viis  Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi veebikeskkonnas Turu-Uuringute AS 18.-25. maini ning  sellele vastas 1003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Riigikogus läbisid kolmapäeval esimese lugemise vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad, seal hulgas lapsendajad ja hoolduspered saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada.

Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

"Vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi muudatused annavad edaspidi vanematele võimaluse valida väga erinevate kombinatsioonide vahel - näiteks saavad ema ja isa olla samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa, samuti kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. "Eesmärk on, et riik sekkub minimaalselt vanemate otsustesse ning pakub peredele paindlikke võimalusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel just tema esimestel eluaastatel. Uuendusena on edaspidi vanemapuhkusele ja -hüvitisele õigus ka lapsendajatel ja hoolduspere vanematel."

Olulise muudatusena saab edaspidi vanemahüvitise jagada ära ka pikema perioodi peale kui 18 kuud. See tähendab, et vanemahüvitist on võimalik saada kuni kolme aasta jooksul, kuid vanemahüvitise kogusumma sellest ei muutu. Erinevaid võimalusi on palju, näiteks saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja võtta vanemahüvitist välja osaliselt või siis kui lapsevanem tööl ei käi, saab ta igakuiselt välja võtta pool vanemahüvitist, pikendades seega vanemahüvitise saamise perioodi lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Edaspidi tagatakse mõlemale vanemale kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Nii ei teki edaspidi segadust, et üks vanem on lapsepuhkuse päevad juba ära kasutanud ning mõlemal vanemal on samaväärne võimalus lastega aega veeta.

Lisateavet vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi täiustamisest leiab http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 1. august 2018.