Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on kange alkoholi turg kuuendat aastat languses, kuid alkoholiaktsiisi tõusust tulenevalt on langus aeglustunud.
"Üha suurem osa Eestis tarbitud kangest alkoholist on pärit Lätist ning see on kogu sektori asetanud väga keerulisse olukorda. Kange alkoholi tootmine on aastaga langenud ligi 30 protsenti. Müük siseturul on langenud 23 protsendi võrra, kuid elanike poolt välismaalt toodud üldine alkoholikogus on konjunktuuriinstituudi andmeil kasvanud 225 protsenti. Need näitajad iseloomustavad turul toimunud ebaloomulikke ja drastilisi muutusi ning peegelduvad ka tarbimisnumbrites," ütles Kutberg pressiteate vahendusel.
Kange alkoholi tarbimine on vähenenud viimased kuus aastat, kuid mullune langus jääb liidu teatel tugevalt alla varasemate aastate keskmisele. Seega võib liidu hinnangul eeldada, et kui viimaste aastate aktsiisitõusud olnuks väiksemad, oleks kanget alkoholi 2017. aastal tarbitud vähem.
"Peamiselt õlletarbimise kasvust tingitud tarbimise üldine kasv kinnitab viimaste aastate tendentsi, et Eesti elanikud joovad absoluutalkoholi arvestatuna kõige rohkem just õlut. Oluline on tähele panna, et nii oli see ka enne mullusuvist aktsiisitõusu," märkis Kutberg.
"Tuleb silmas pidada, et piirikaubandus ei ole oma lage veel saavutanud. 2018. aastal on kange alkoholi piirikaubandusel kasvuruumi veel 23 protsenti ehk aasta lõpuks müüakse Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi. Seega on ka jooksval aastal riigile alkohoolsetest jookidest suurima maksukahju tekitaja kange alkohol," lisas Kutberg.
Kutbergi sõnul järeldub Konjunktuuriinstituudi uuringust, et viimaste aastate järsud aktsiisitõusud ei ole aidanud Eesti elanike tervist parandada ning ebamõistlik aktsiisipoliitika on käivitanud piirikaubanduse.
Küll aga on ebamõistlik aktsiisipoliitika käivitanud piirikaubanduse, mis põhjustas riigile suure aktsiisitulu alalaekumise ning mis on oluliselt vähendanud kange alkoholi sektori konkurentsivõimet. Möödunud aastal kahanes kange alkoholi eksport rohkem kui 40 protsenti, mis iseloomustab tööstuse kurnatust. Liidu teatel ei piisa seetõttu ühe aktsiisitõusu ärajätmisest, vaid sektor vajab pikaajalist maksurahu ning seda lootuses, et Läti aktsiise tõstab.