Nagu ka eelmisel ööpäeval, tabas politsei viimase 24 tunni tabas viimase ööpäeva taas liiklusest 32 joobes juhti.

Tabatud juhtidest kahel lasub narkootikumide tarvitamise kahtlus, ülejäänud 30 tuvastas politsei alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Päästjad on sel nädalavahetusel üle Eesti pidanud kustutama juba üle 30 metsa- ja maastikutulekahju.

Päästeamet tuletab meelde, et seoses suure tuleohuga looduses on kõikjal Eestis metsas lõkketegemine, grillimine ja suitsetamine keelatud. Ettevaatlik tuleks olla ka mujal.

Ilmateenistuse teatel püsib tuleoht IV-V klassi piires. Kui I–IV klassini tohib metsa kasutada puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, metsasaaduste korjamiseks ja puhkuseks-sportimiseks, siis V klassi korral võivad kohalikud omavalitsused keelata igasuguse metsakasutuse ja võõras metsas viibimise.

Karuputkega kokkupuutunu peaks nahka kiiresti pesema ja kokkupuute kohta vähemalt kaks päeva päikesevalguse eest kaitsma, edastas terviseamet, mille mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 registreeris selle aasta esimese karuputkemürgistuse.

„Karuputk on inimesi vigastanud nii trimmerdamisel, ATV-ga maastikul liikudes kui ekslikult kena taime pähe koju viiduna,“ ütles mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. „Kevadel ja suve hakul tuleb eriti ettevaatlik olla, sest muidu enam kui pooleteistkümnemeetrised taimed on veel lühikesed ja võivad looduses rändajat salaja tabada.“

Oderi sõnul on karuputkemürgistused iga-aastane nähtus. Noori karuputkevõrseid aetakse segamini varsselleriga ja neid üritatakse ka rabarberi pähe süüa. Maaomanik, kes kavatseb iseseisvalt  oma aias või põllul kasvavat karuputke tõrjuda, peaks kindlasti kandma pikki veekindlaid riideid ja kummikuid, kummikindaid ning võimalusel ka kaitseprille. Peale tõrjetööd tuleb võtta riided ära ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, võib nahk sellega kokku puutuda.

Karuputkemahl sisaldab psoraleene, mis ärritab nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest mõne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes tugevalt päikese ultraviolettkiirgust.

Juhul kui taimemahla ei pesta viivitamatult ära ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest vähemalt 48 tunni vältel, lähevad kokkupuutekohad paiste ja villi.

Sümptomid tekivad tavaliselt 18-24 tunni, maksimaalselt kahe-kolme ööpäeva möödudes taimemahla ja UV-kiirguse koostoimel. Villid lähevad katki paari päevaga, kuid nende armid kaovad alles ühe-kahe aasta jooksul. Armid võivad ka pigmenteeruda ning jääda inimesele eluks ajaks. Kui psoraleen pääseb sügavale nahka, võivad pigmendilaigud muutuda valgeteks laikudeks, millele päike enam peale ei hakka.

Peale karuputkega kokkupuutumist tuleb nahka pesta jaheda veega ning vältida tugevat hõõrumist.  Psoraleeniga toiminud kokkupuute korral  saab vältida sümptomite vallandumist, kaitstes nahka  ultraviolettkiirguse ehk päikesevalguse eest vähemalt 48 tunni vältel.

Fototoksilist nahapõletikku ehk fütofotodermatiiti ravitakse hormoonsalviga, mille vajadust hindab perearst. Ravi alguses võib tekkida vajadus niiskete mähiste kasutamiseks.

Eestis kasvab kaks invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke võõrliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk, mis on Eesti pärismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest ehk rahvakeeli putkedest selgelt suurekasvulised.  Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Hiid-karuputk on Eestis vähelevinud ja välimuselt on seda Sosnovski karuputkest keeruline eristada.

Ilmateenistuse teatel on esmaspäeval oodata paiguti kuni 26 soojakraadi ja metsades valitseb väga suur tuleoht.

Esmaspäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 2-7 m/s. Sooja on 8-14 kraadi.

Peipsi järvel puhub lõunakaaretuul 2-7 m/s. Lainekõrgus on 0,3-0,7 meetrit. Ilm on peamiselt sajuta ja hea nähtavusega. Sooja on 9-11kraadi.

Esmaspäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma, kohati võib olla äikest. Puhub valdavalt lõunakaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 20-26 kraadi. Metsades on väga suur tuleoht.

Peipsi järvel puhub lõunakaaretuul 2-7 m/s. Lainekõrgus on 0,3-0,7 meetrit. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma ja võib olla äikest. Nähtavus on enamasti hea. Sooja on 21-24 kraadi.