EESTI UUDISED BNS

Üle 2500 ajateenija läheb reservi

FOTO: Aigar Nagel

Sel nädalal lõpetas üle 2500 eelmise aasta juulis ja oktoobris teenistust alustanud sõdurit oma väljaõppe, et jätkata teenistust reservis.

Suurem osa ehk üle 1300 ajateenija teenis 1. jalaväebrigaadi üksustes, omandades oskused jalaväelase, suurtükiväelase, pioneeri ja tankitõrjuja erialadel tegutsemiseks, edastas kaitseväe peastaap. 2. jalaväebrigaad arvas reservi ligi 700 ajateenijat. Samuti lõpetasid sel nädalal ajateenistuse staabi- ja sidepataljoni, vahipataljoni, mereväe ja toetuse väejuhatuse logistikapataljoni 2017. aasta suvel ja sügisel saabunud kutsealused.

Juulikutsega ajateenistusse saabunutest koolitati reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis, oktoobris teenistust alustanud kutsealused õppisid täitma rivikoosseisu ametikohti. Enne reservteenistuse algust osalesid ajateenijad mais peetud suurõppusel Siil 2018.

Uued ajateenijad saabuvad teenistusse juulis, praegu jätkavad üksustes teenistust jaanuaris üheteistkümneks kuuks kaitseväkke saabunud ajateenijad.

Iga kümnes laps kogeb materiaalset ilmajäetust

Pixabay

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal kuni 17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7 protsenti ja seda koges ligi 26 600 last.

Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leibkondadest 37 protsendil nappis raha ettenägematuteks kuludeks ning iga neljas selline pere ei saanud endale võimaldada kord aastas nädalast puhkust kodust eemal, märkis statistikaamet.

Aastal 2005 oli laste materiaalse ilmajäetuse määr 27,2 protsenti ning hakkas seejärel aasta-aastalt vähenema, jõudes 2008. aastaks 12,8 protsendini. Majanduskriis mõjutas ka laste olukorda ja nende materiaalse ilmajäetuse määr tõusis 2010. aastaks 24,6 protsendini. Seejärel on olukord iga aastaga paranenud.

Lapsed ei tunneta kõikide vaesuse mõõtmisel kasutatavate komponentide mõju oma elule ühetaoliselt. Lastele on oluline vahetu kogemus ja nende elu igapäevasündmused, näiteks reisimine. Väga levinud on komme, et pärast koolivaheaega jagatakse õpetaja juhatusel vaheajamuljeid kaaslastega ning selle juures on olulisimad vaheajareiside sihtkohad ja muljed nähtust. Eesti lastele on tavapärased reisid Euroopas, aga jõutakse ka kaugemale. Kui laps on sunnitud ütlema, et tema koolivaheajal kuskil käia ei saanudki, siis ilmselgelt on sel otsesed tagajärjed tema enesehinnangule. Seevastu on lastele võõras komme muretseda kaugema tuleviku pärast. Seetõttu ei tunneta nad nõnda valusalt ootamatute kulutuste tarbeks raha puudumist leibkonnas.

Huvitav on tõsiasi, et aastatel 2005–2008 oli ligikaudu poole võrra enam neid lapsi, kes ei saanud reisida, kui neid, kelle peredel ei olnud raha ootamatuteks kuludeks. Aastatel 2010–2013 oli võimaluse puudumine nädalaseks puhkuseks ja raha puudumine ettenägematuteks kulutusteks saanud materiaalset ilmajäetust kogevate laste peredes ühesuguse osatähtsuse. Aastaks 2017 on ilmnenud selge trend, et pered eelistavad pigem reisida kui hoida vaba raha ettenägematuteks kulutusteks.

Lastega leibkondade hulk, kus napib raha ettenägematuteks kuludeks, oli 2017. aastaks võrreldes 2005. aastaga suurenenud - vastavalt 35,3 protsendilt 36,7 protsendile, samal ajal kui nende laste arv materiaalse ilmajäetusega leibkondades, kes ei saanud võimaldada endale kord aastas nädalast puhkust kodust eemal, vähenes 65,1 protsendilt 2005. aastal 24,9 protsendile 2017. aastal.

Maksuamet saadab 14 700 inimesele maamaksu tasumise meeldetuletuse

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab järgmisel nädalal meeldetuletuse 14 700 inimesele, kellel jäi maksukohustus tähtajaks tasumata; teate saavad SMSiga või e-postiga need inimesed, kellel on maksuvõlg alla 50 euro.

Kokku on teavituse saavate inimeste tasumata maksusumma 350 307 eurot, millest enamiku moodustab maamaks. MTA teavituse on juba saanud ka need inimesed, kelle maksuvõlg on suurem kui 50 eurot, teatas MTA.

Selle aasta 2. aprilliks tasumisele kuulunud maamaksukohustuse on täitnud 91 protsenti inimestest, võlgu on 29 684 inimest kokku summas 853 076 eurot.

MTA teenuste osakonna talitusejuhataja Liina Jõõtsi sõnul on kasulik maksuvõlaga võimalikult varakult tegeleda, et intress seda oluliselt suuremaks ei muudaks. "Tasumata maksusummale lisandub intress 0,06 protsenti päevas ehk 50-eurose maksusumma puhul 1 euro kuus," ütles Jõõts.

Maksusumma saab kõige mugavamalt tasuda e-maksuametis/e-tollis, kuhu sisse logides avaneb link "Alusta maksmist". "Samuti tasub e-maksuametis/e-tollis üle kontrollida sinna märgitud kontaktid, sest kui mõni tähtaeg kipubki ununema, siis tuletab MTA seda aegsasti meelde," lisas Jõõts.

Kindlustajad lastekaitsepäeval: märgakem lapsi liikluses

FOTO: Aigar Nagel

Eesti Kindlustusseltside Liit kutsub reedesel lastekaitsepäeval märkama suvevaegaega alustavadi lapsi liikluses.

Kindlustusseltside liidu andmetel sai mullu liikluskindlustuse juhtumites viga 201 last. Liikluskindlustuse kindlustusandjad hüvitasid kannatanud laste isikukahju kogusummas 735 400 eurot, mis peamiselt oli ravikulu.

„Tänasel lastekaitsepäeval juhime autojuhtide tähelepanu, et peagi algab koolivaheaeg ning lapsi on tänavatel ja liikluses aina rohkem. Liikluskindlustus küll katab kannatanu kahju, kuid tähelepanelikul liiklemisel on võimalik õnnetus üldse ära hoida,“ ütles kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

Lisaks liikluskindlustusele kaitseb lapsi ka õnnetusjuhtumikindlustus, elukindlustus, reisikindlustus, kodukindlustus ja vastutuskindlustus.

Igaühega võib juhtuda, et kogemata põhjustatakse kahju kellegi varale. Kui näiteks laps riivab rattaga sõites naabri autot, siis peavad vanemad kahju hüvitama. Selleks on kasulik sõlmida vastutuskindlustus, mis kataks ka lapse tekitatud kahju.

„Kui laps põrkab kergliiklusteel või liikluses kokku jalakäijaga või mõlgib pargitud autot, siis tuleb kahju korvata selle tekitajal või tema seaduslikul esindajal. Eraisiku vastutuskindlustuse olemasolul korvab selle kahju kindlustusselts,“ selgitas If Kindlustuse isikukahjude grupijuht Kadri Puna.

Kui laps saab õnnetuses viga, siis on abiks õnnetusjuhtumikindlustus. Kui laps vigastab end või jääb haigeks välismaal, siis aitab reisikindlustus.

Seesam Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on ligi pooled laste vigastustest kukkumised. „Koolilapsed saavad viga koolis, trennis ja spordiväljakutel, sageli just pallimänge mängides. Väiksemate lastega juhtuvad õnnetused rohkem kodus. Lisaks kukkumistele tuleb ette ka põletusi kuuma vedelikuga," ütles Gilden.

Kui laps satub näiteks luumurru, nihestuse või põrutuse tagajärjel haiglasse, hüvitab ravikulu haigekassa. Kindlustus katab paranemiseks vaja mineva tasulise arstiabi, taastusravi kulu ning maksab trauma puhul valuraha hüvitist. Kui õnnetuse tagajärjel tekib püsiv vigastus või tervisehäire, siis makstakse püsiva puude hüvitist.

Gildeni sõnul paranevad laste vigastused enamasti mõne nädalaga, kuid pere sissetulek kahaneb vanema töölt eemaloleku tõttu. „Seetõttu on võimalik lapsevanemal valida endale päevaraha kindlustus ning hüvitist makstakse perioodil, mil laps vigastusest taastub ning vanem peab olema temaga hoolduslehel,“ sõnas Gilden.

Lapse kaitseks on ka tema vanema sõlmitud elukindlustus. See aitab perel toime tulla, kui lapsevanem jääb raskelt haigeks, tal juhtub tõsine õnnetus, talle määratakse püsiv puue, ta kaotab töövõime või sureb. Lisaks on võimalik koguda raha lapse tuleviku kindlustamiseks ja lisada lepingusse kindlustus vanema surma korral.

Kodu on terve pere jaoks tähtis koht, mille kindlustamine tasub läbi mõelda. Näiteks peaks koduse vara kindlustussumma arvestamisel meeles pidama ka laste asjade kindlustamist nagu tahvelarvuti, mängukonsool jne. Jalgratast ja telefoni võib kindlustada nii kodukindlustusega kui eraldi.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Üha rohkem peresid saab kolmanda lapse

Pilt on illustratiivne

Statistikaameti värske analüüs näitab, et kahe viimase aasta jooksul on mitusada Eesti peret saanud kahe lapse kõrvale kolmandagi, kirjutab Postimees.

«Kui vaadata kolmanda või enama lapse sünni osatähtsust kõigist sündidest, siis see on kogu kümnendi kestel ja eriti kahel viimasel aastal kasvanud,» ütles statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur, kes analüüsis Postimehe palvel sündide kasvu põhjuseid.

Eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta

Võrumaa Teataja

Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob välja, et eestlased on oma eluea pikkuse suhtes üsna optimistlikud - naised prognoosivad oma elueaks üle 87 aasta ja mehed üle 85 aasta.

Vastajate vanuse kasvamisega kasvab ka ootus eluea pikkuse osas. Keskmiselt iga kolmas vastaja plaanib töötada ka pärast ametliku pensioniea saabumist ning trendi tugevus sõltub vastaja sissetuleku mahust. 

Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat, mis moodustab eestlase keskmise oodatava eluea sünnimomendil ligi 78 aastat. Selle kõrval paistab eestimaalaste prognoos, mis nii naistel kui ka meestel ületab 85 aastat, üsna optimistlik. Vastaja vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes tugevalt ning kui 30-aastastest usub vaid 26 protsenti, et nende vanus ületab 80 eluaastat, on see veendumus 50-aastaste seas juba 33 protsenti. 

„On inimlik, et me soovime elada pikka ja täisväärtuslikku elu. Kuna eluiga pikeneb ja rahvastik vananeb, siis meil tuleb aegsasti mõelda oma pensioni sissetuleku peale – meeldib see siis meile või mitte. Harjumus oma pensioni sissetulekut planeerida juurdub tasapisi. Planeerimise juures on oluline, et ideest, kuidas enda pensionipõlve finantseerida jõutaks ka tegudeni. Ehk siis, kui nähakse alternatiivina investeerimist, siis tuleks sellega võimalikult vara alustada – aeg töötab meie kahjuks,“ kommenteeris uuringu näitajaid SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Samuti ei kipu Eesti elanikud pensioni saabumisega tööd lõpetama ning mida kõrgem on vastaja sissetulek praegu, seda tugevam on tema veendumus ka vanemas eas edasi töötada. Keskmiselt soovib pärast 65. eluaastat töötada iga kolmas eestimaalane ning trend puudutab juba iga teist vastajat, kui tema sissetulek läheneb 2000 eurole kuus. Seevastu alla 1000-eurose kuusissetulekuga vastajaist soovivad tööd ka pensionieas jätkata ainult 16 protsenti. 

SEB Pensionivalmiduse uuring kaardistab Baltimaade elanike pensionialaseid teadmisi, usaldust pensionisüsteemi vastu, inimeste käitumist pensioniks kogumisel ja kindlustunnet tulevase pensioni suhtes. 2018. aasta vastanute arv on 1500, nende hulgas Eestis võttis uuringust osa 500 inimest. Selle aasta uuringu fookus oli suunatud elanikkonna eelistustele pensionifondide ja investeerimisvaldkondade vallas ning Eesti pensionisüsteemi reformimise vajadusele.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD