Neljapäeval ähistatakse kogu maailmas tubakavaba päeva, mille hüüdlause on „Tubakas kahjustab südant: vali tervis, mitte tubakas!“

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel põhjustab tubakas maailmas igal aastal üle seitsme miljoni surma, neist ligi miljoni puhul on põhjuseks passiivne suitsetamine.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tubaka valdkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul on tubakas oluline riskifaktor südame isheemiatõve, insuldi ja perifeersete veresoonte haiguste kujunemisel, samuti on tubakas kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas. Euroopa võrdluses on meie suitsetama hakkamise vanus üks nooremaid ja seega on on oluline pöörata tähelepanu noorte kaitsmisele tubaka eest.

„Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks,“ kinnitas Härm. “Tubaka tarvitamisest hoidumisel on aga 40 protsenti neist haigustest ennetatavad, järgides tervislikke eluviise. Kui oled füüsiliselt aktiivne, ei suitseta, ei  tarvita ülemäära alkoholi, toitud tervislikult, oled positiivse eluhoiakuga – on elukvaliteet parem ja haigused ei kimbuta.“

Suitsetamise kahjulikust mõjust inimese tervisele on palju räägitud, kuid vähem sellest, millised on tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjed mittesuitsetaja tervisele.

„Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal lahtise akna juures, köögi tõmbekapi all või lahtise uksega rõdul, kaitsevad nad mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest . Tuleb teada, et suitsetajad ise ei tunneta tubakahaisu ja et 80 protsenti mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu, paraku kandub suits ka väga lihtsalt ruumi tagasi,“ ütles Härm. „ Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid passiivse suitsetamise eest kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Tuleks loobuda suitsetamisest täielikult, et mitte kahjustada enese ja ümbritsevate inimeste tervist.“ 

Härmi sõnul on suitsetamine sõltuvus, millest vabanemine võib olla keeruline, kuid see on võimalik. Tubakatarvitamisel on vähemalt kolm sõltuvuse komponenti – sõltuvus nikotiinist, tegevusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Alustuseks võiks oma nikotiinisõltuvuse tõsidust testida veebilehel www.tubakainfo.ee , seejärel võtta vastu otsus tubakast loobumiseks ja viia see ka ellu. 

„Kõige keerulisemad on neli esimest päeva, ent võõrutusnähud võivad esineda mitme nädala jooksul. Kui nikotiinisõltuvus on liiga suur, et iseseisvalt loobuda, soovitan kasutada nõustaja abi, kellega koos koostatakse individuaalne loobumisplaan ja otsustatakse nikotiinsõltuvusravi meetod,“ lisas Härm. „Nõu oskab anda näiteks perearst, ent Eestis on ka 16 tubakast loobumise nõustamiskabinetti, kus saab tasuta professionaalset abi.“ 

Kõigi nõustamiskabinetiide kontaktid leiab samuti www.tubakainfo.ee lehelt. Nõustaja vastuvõtule pole vaja saatekirja, kuid tuleks eelnevalt registreeruda. 

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab igapäevaselt 30 protsenti Eesti meestest ja 16 protsenti naistest vanuses 16–64 eluaastat. Suitsetajate osakaal on Eestis jõudsalt langenud – 2000. aastal suitsetas iga päev 45 protsenti meestest ja viiendik naistest. 

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et vähemalt korra on suitsetamist proovinud 61 protsenti 15-aastastest poistest ja 55 protsenti tüdrukutest. Igapäevaselt suitsetab siiski oluliselt vähem õpilastest – üheksa protsenti 15-aastastest poistest ja seitse protsenti tüdrukutest. 13-aastastest tarvitab suitsu igapäevaselt vähem kui kolm protsenti. Esimest korda prooviti sigaretti keskmiselt 12-aastaselt.

Päästeameti peadirektor kuulutab neljapäeval kõikjal Eestis välja suure tuleohu aja, mille jooksul ei tohi metsas teha lõket, grillida ega suitsetada, kirjutab Sakala.

Kuiva ja kuuma ilma tõttu peab tänasest alates metsas viibides eriti ettevaatlik olema. «Praegu piisab tulekahju puhkemiseks hooletust tiku käsitsemisest suitsu põlema pannes,» sõnas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Viljandimaa päästeosakonna juht Jüri Soovik lisas, et säde võib hõõguma jääda ning alles ööpäeva pärast tulekahjuks kujuneda. «Sealjuures mängib suurt rolli ka tuul,» nentis ta.

Metsa mineku keeldu praegu ei kehtestata. Kui keegi märkab metsas tulekahju, tuleb sellest kindlasti otsekohe teatada päästeteenistusele. Algjärgus avastatud tulekahju saadakse kiiremini kustutatud või kontrolli alla. Mida hiljem tulekolle avastatakse, seda raskem on sellele ligi pääseda ning seda pikemad on kustutustööd.

Selle aasta Eesti suurim metsatulekahju on lõõmanud juba mõnda aega Harjumaa ja Lääne-Virumaa piirile jääval kaitseväe keskpolügoonil. Eelmisel nädalal oli seal korraga tules kuni 150 hektarit, kolmapäevaks oli tulekahju suurus 30 hektarit.

Riigi ilmateenistuse tuleohukaardi järgi on kõikjal Eesti praegu kas suur või äärmiselt suur tuleoht. Viljandimaal oli kolmapäeval suurim tuleohuindeks üle 9200. 1991. aastast alates on Eesti suurim tuleohuindeks registreeritud 2002. aasta sügise hakul Valgas, kus see oli 20 581.