Tasuta busse toetab vaid kolmandik

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni tasuta maakondliku ühistranspordi kava toetab 37 protsenti 15–74-aastastest Eesti elanikest, kirjutab Postimees.

Suurim poolehoid sellele on aga üllatuslikult pealinlaste, muulaste ja õpilaste-tudengite seas, sihtgrupiks olevad maainimesed on plaanile valdavalt hoopis vastu. Tasuta ühistransporti ei toeta 57 protsenti maa-asulate elanikest, veerand on aga poolt – nii selgub Postimehe tellitud ja Kantar Emori läinud nädalal tehtud küsitlusest.

Asjaolu, et maainimeste seas on toetus tasuta sõidule üks väiksemaid, näitab Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul seda, et sihtgrupis ilmselt ei nähta algatusest kuigi palju kasu tõusvat. Põhjuseid võib olla mitu: näiteks kardetakse kvaliteedi langust või ollakse harjunud liikuma isikliku transpordiga. «Põhiline on see, et maainimesed ise ei kasuta nii palju ühistransporti ja nad ilmselt tunnevad, et see ei anna neile midagi. Kui nad nii harva sõidavad, siis nähtavasti nende jaoks ei ole see nii oluline kulutus,» hindas Voog.

Küll aga hakkab uuringust silma mitu isepärast mustrit. Näiteks selgub, et põhiline tasuta maakondliku ühistranspordi toetajate kants on Tallinn ja teised suuremad linnad, kes priist maakonnatranspordist tegelikult midagi ei võida. «Tallinlased on ikkagi kogenud tasuta transporti ja näinud, et tasuta ei ole seda kasutusväärtust vähendanud. Teine asi on see, et Tallinnas on palju Keskerakonna valijaid ja muukeelseid, kes valdavalt toetavad tasuta transporti,» ütles Voog.

Sama ilmneb ka erakondliku toetuse puhul: tasuta transpordi algatust peavad positiivseks valdavalt Keskerakonna valijad. Samas ei saa öelda, et toetajad oleks üksnes keskpartei tavapärased sihtrühmad: mitte-eestlased ja vanemaealised. Nende kõrval torkavad silma õpilased ja tudengid, kellest koguni pool peab tasuta transporti vajalikuks ideeks. Voogi sõnul on siin põhjuseks taas kasutuskogemus. «Noored on tihedad ühistranspordi kasutajad ja maal on koolitransport tänini tasuta. Nad sõidavad ühistranspordiga palju ja nende sissetulekud ei ole suured. Neil oleks konkreetne kasu sellest, kui transport oleks tasuta,» pakkus analüütik.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuse liige ja Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp Isamaa ja Res Publica Liidust ütles, et uuringu tulemused teda kuigivõrd ei üllata. Kuigi Müürsepp on maal kohanud nii plaani pooldajaid kui ka vastaseid, on kriitika põhjuseks maainimeste enda kogemus. «Ma näiteks elan Antsla vallas ja siin on ju piirkondi, kus üldse bussi ei käi. Kui siis inimeselt küsitakse, kas sa toetad tasuta transporti, siis mis ta vastab? Pange buss käima, siis hakkame rääkima,» pakkus Müürsepp.

Teine põhjus on suur autokasutajate osakaal, kes oma elu teisiti enam ei korralda. «See tekitabki vastasseisu või hämmeldust. Et saada üldse maal elada, peab olema ikkagi korralik ühendus keskusega ja seda saab tagada ainult isikliku transpordiga,» hindas Müürsepp maaperede kaalutlusi. Head lahendust Müürsepal maainimeste bussi toomiseks pole. «Võluvitsa ei ole. Praegu poliitikud kütavad seda plaani üles, aga ma arvan, et siin aetakse inimestele udu. Number üks on ikkagi isiklik auto. Probleem on neil inimestel, kel autot pole või kes ei saa juhtida.»