EESTI UUDISED BNS

Eile tähistas 100. aasta sünnipäeva Anna Villem

Foto: Sirje Lemmik

Anna Villem, neiupõlvenimega Taro, sündis 25. mail 1918 Võrumaal. Ema Darja oli koduperenaine, väga hea muinasjutuvestja ja setu laulude eestütleja. Isa Maks oli põllu- ja puutöömees, valmistas ise mööblit. Peres oli kuus last.

Anna abiellus Nikolai Villemiga ( lahkus meie hulgast 2001.aastal), peres kasvas üles neli tublit last. Annal on veel  4 lapselast ja 4 lapselapselast. Pere on pikalt elanud Võrumaal, tollases Urvaste vallas, kus neil oli oma maja ja majapidamine. Kolhoosiajal tehti rasket  tööd varavalgest hilisõhtuni.

Tütre Õie Kurdgelia sõnul, kes töötab Valga põhikoolis inglise keele õpetajana,  ei tuntud peres  kunagi millestki puudust, kodu oli alati puhas ja korras.

Anna on saanud aukirju- ja autasusid kui parim noorkarjatalitaja ja põllumees. “Tal jätkus käsi kõikjale ja alati olid ta käed tööd täis, ta oskas teha ka väga ilusat käsitööd. Inimesena on ta olnud hea, hooliv ja hoolitsev. Suure südamega, Ema suure algustähega,“ iseloomustas tütar juubilari.

Pika elu jooksul on olnud Annal raskeid ja keerulisi aegu, kuid ta on ikka  säilitanud südameheaduse, lahke silmavaate ja erksa meele. Lapsed, pere ja töö on alati olnud ta  elus esikohal, need on olnud tema elu loomulikuks osaks.

Anna veedab oma vanaduspõlve Valga Haigla hooldekodus, kus teda käisid tema tähtsal päeval õnnitlemas Valga  asevallavanem Jüri Konrad, meediaspetsialist Sirje Lemmik ja Valga Pensionäride Liidu esindaja Olga Lea.

Läbi Eesti pankade liikunud 13 miljardit eurot kahtlast raha

Võrumaa Teataja

Rahapesu andmebüroo värske aruande järgi on viimase viie aasta jooksul läbi Eesti finantssüsteemi liikunud umbes 13 miljardit eurot tõenäoliselt kuritegelikku päritolu raha, teatas neljapäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Ehkki olukord on aastatega paranenud, tõdeb rahapesu andmebüroo, et jätkuvalt liigub läbi Eesti pankade aastas kümneid miljoneid eurosid kahtlast päritolu raha.

Eelmisel aastal sai rahapesu andmebüroo kokku 5418 kahtlase raha liikumise teadet. Neist enamik ehk 2663 olid rahapesukahtluse teated ja 471 juhul kahtlustati terrorismi rahastamist. Kahel viimasel aastal on miljarditest saanud miljonid, kuid probleem on endiselt tõsine.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et komisjonis ei ole hetkel eelnõud, mis sätestaks, et kahtlase raha päritolu tõendamise kohustus oleks raha omanikul, kuid seda ideed arutati korra kevadel.

Reid: vaid 10 protsendil kontrollitud ehitusplatsidest on tööohutus

Võrumaa Teataja

Tööinspektsioon kontrollis ette teatamata 79 ehitusplatsi, tuvastades 227 rikkumist ning algatati seitse väärteomenetlust - vaid kaheksal kontrollitud ehitusplatsil oli tööohutus tagatud.

Ehitussektor on kõrge ohuhinnanguga valdkond, kus toimuvad jätkuvalt tööõnnetused, milles töötaja saab üliraskelt vigastada või hukkub. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 392 tööõnnetust. Seetõttu on ehitussektor tööinspektsiooni kõrgendatud tähelepanu all.Sihtkontrolli eesmärk on ennetada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi, mille peamiseks põhjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine või nende ebaõige kasutamine. Sihtkontrolli käigus külastati kõiki maakondi, välja arvatud Hiiumaa ja Jõgevamaa. 

79-st kontrollitud ehitusobjektist 55 ehitusplatsil toimus töö tellingutel, neist 30-l ei olnud kontrollitud tellingute korrasolekut.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on aga ehitussektori tööõnnetuste peamine põhjus kõrgustest kukkumine, mistõttu on tellingute korrasolek ja kontrollimine eriti oluline. „Tellingute montaaž peab toimuma kasutusjuhendi kohaselt ja monteeritud tellingute vastuvõtt tuleb dokumenteerida. Näiteks Lääne-Virumaal avastati ehitusplatsi kontrollimisel, et tellingutelt oli kaks ankurduspolti eemaldatud ning jäetud tagasi panemata. Sellise vea tagajärjel kaotavad tellingud nii oma tugevuse ja võivad ümber kukkuda,“ sõnas Oja. 

Kolmandikul kontrollitud ehitusobjektidel oli iganädalane üldkontroll läbi viimata. Töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutav koordinaator oli määramata üheksal objektil ning 16 objektil ei täitnud koordinaator oma tööülesandeid. Kontrollitud 79 ehitusobjektist vaid 10 protsendil ei esinenud ühtegi rikkumist. 

Tööinspektsioon pakub võimalust kutsuda ettevõttesse töökeskkonna konsultant, kes annaks nõu, kuidas töökeskkonda parendada. Töökeskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri Tööinspektsiooni üldaadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Täpsemat teavet on võimalik saada tööinspektsiooni infotelefonilt 640 6000 või tööinspektsiooni kodulehelt. Ettevõttele on konsultandi teenus tasuta.

Valitsus asub vaagima haiglatele lisaraha eraldamist

FOTO: Aigar Nagel

Valitsus asub lähiajal vaagima, kas rahuldatakse haiglate taotlused valitsuse reservist lisaraha eraldamiseks.

Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeval, et rahataotlused jõudsid valitsusse kolmapäeval Valga, Võru ja Põlva haiglast. "Nüüd on see hetk, kus valitsus peab seisukoha kujundama," lisas Ratas.

Küsimusele, miks on viimastel päevadel Põlva haiglale lisaraha eraldamise teemal aktiivselt sõna võtnud maaeluminister Tarmo Tamm, mitte töö- ja terviseminister Riina Sikkut, kelle valitsemisalasse haiglad kuuluvad, vastas Ratas, et haiglate teemaga on tegelenud nii endine töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, tema ametijärglane Riina Sikkut ning ka Ratas ise on käinud kohal olukorraga tutvumas. "Vastab tõele, et ka maaeluminister on seal käinud, suuresti seetõttu, et ta on sealt riigikokku valitud. Sisuliselt tegeleb aga teemaga ikkagi Sikkut," ütles Ratas.

Ta lisas, et kui on soovi teada, miks Tamm maaeluministrina nii intensiivselt Põlva haigla teemaga tegeleb, tuleb seda küsida tema enda käest.

Tamm kinnitas esmspäeval, et Põlva haigla sünnitusosakonna tegevuse lõppemine tuleva aasta lõpus pole veel sugugi kindel.

"Ma pole küll üldse veendunud, et see sünnitusosakond on lahti vaid järgmise aasta lõpuni. 18 aastat tagasi sooviti samuti Põlva sünnitusosakonda sulgeda ja ma julgen öela, et selle perioodi jooksul on sündinud vähemalt 4500 õnnelikku last," rääkis Tamm esmaspäeval "Aktuaalsele kaamerale".

Tamme hinnangul oleks üks lisaraha saamise koht valitsuse reservfond. "Eks töö- ja terviseminister peab tooma taotluse valitsuse lauale ja pöörduma rahandusministri poole. Eks üks variant on valitsuse reservfond ja ma arvan, et raha taha see otsus ei jää, et valitsus kindlasti selle raha leiab," rääkis minister.

"Ma olen sellega nõus, et reservfondi kaudu ei saa tervishoiupoliitikat ellu viia, aga ma olen ka seda meelt, et poliitikud peavad leidma püsiva lahenduse, kuidas selliseid osakondi ja selliseid väikseid haiglaid elus hoida. Ja ma arvan, et see võib olla järgmiste riigikogu valimiste põhiteema, kuidas säilitada elu maapiirkondades ja kuidas seal oleks turvaline elada," lisas Tamm, kes tuleval aastal kandideerib ilmselt taas Kagu-Eestis.

Põlva haigla nõukogu esitas esmaspäeval valitsusele taotluse katta Põlva haigla sünnitusteenuse osutamisest tekkivat kahjumit tänavu 200 000 euroga ja kui palve rahuldatakse, jätkab sünnitusosakond Põlvas nii sel kui ka tuleval aastal.

Suurõppusel Siil läks kaduma reservväelasele eraldatud automaatrelv

FOTO: Aiga Nagel

Suurõppusel Siil läks kaduma reservväelasele eraldatud automaatrelv AK4, mistõttu käivitas sõjaväepolitsei kriminaaluurimise.

Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna nooremleitnanti Taavi Laasiku sõnul sai sõjaväepolitsei õppuse ajal teate, et õppuse käigus on Võru maakonnas läinud kaotsi reservväelasele väljastatud paukpadrunite laskmiseks seadistatud relv. 

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et menetlust alustati karistusseadustiku vargust käsitleva paragrahvi alusel, kuid uurimise käigus selgub, kas relva kadumisega seoses oli seotud kuritegu või mitte. Ta lisas, et kahtlusaluseid praegu pole.

Sõjaväepolitsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust. Täpsemad asjaolud selguvad uurimise käigus. Kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Päevaga said liikluses vigastada 17 inimest

Eesti eri paigus kolmapäeval juhtunud kümme raskes liiklusõnnetuses said kokku vigastada koguni 17 inimest, kelle hulgas oli ka kuus last.

Esimene õnnetus juhtus kella 3.55 ajal Tartumaal Tartu-Räpina-Värska maantee 23. kilomeetril, kus alkoholijoobes 41-aastane mees sõitis Kia Optima sirgel teel teelt välja vastu puud. Juht toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 7.50 ajal Tallinnas Tammsaare tee 60 maja juures, kus Chrysler Grand Voyagerit juhtinud 62-aastane mees sõitis tagant otsa ees peatunud Honda Civikule, mida juhtis 32-aastane naine. Hondas paiskus omakorda otsa ees sõitu alustanud Volvo S80-le, mida juhtis 45-aastane mees. Volvo põrkas saadud löögist otsa vasakul kõrval reas peatunud Skoda Octavia, mida juhtis 29-aastane mees. Honda paiskus lisaks paremale teelt välja vastu betoonist seina. Chrysleri juht ja tremaga koos sõitnud kaks kaheksa-aastast poissi, Honda juht ning temaga koos sõitnud 13-aastane pois toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 7.50 ajal Tallinnas Paldiski maantee ja Eha tänava ristmikul, kus esialgsetel andmetel troll, mida juhtis 54-aastane naine, tegi äkkpidurduse, mille tagajärjel kukkus trollis viibinud 51-aastane naine. Reisija toimetati AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud selgitamisel.

Neljas õnnetus juhtus kella 14.01 ajal Harjumaal Saue vallas Väriheina tee ja Sõrmkäpa tee ristmikul, kus 52-aastase mehe juhitud Skoda Superb põrkas kokku jalgrattal liikunud kaheksa-aastase poisiga. Kiirabi viis vigastada saanud lapse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Viies õnnetus juhtus kell 17.54 Tartus Võru ja Rahu tänava ristmikul, kus parempööret sooritanud Škodale, mida juhtis 28-aastane mees, sõitis paremalt poolt kõnniteelt ette jalgrattur, 18-aastane mees, kes saadud kokkupõrkest kukkus külili asfaltkattele. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud selgitamisel.

Kuues õnnetus juhtus kell 16.53 Tallinnas Retke tee 1 maja juures, kus 61-aastase naise juhitud Volkswagen Golf põrkas vasakpöördel kokku jalgrattaga sõitnud seitsmeaastase poisiga. Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Täpsemad liiklusõnnetuse asjaolud selgitamisel. 

Seitsmes õnnetus juhtus kella 18.52 ajal Tallinnas Paldiski maantee ja Nurkliku tänava ristmikul, kus 71-aastane mees sõitis Dacia Sanderoga ette peateel liikunud Subaru Foresterile, mida juhtis 49-aastane naine. Saadud löögist paiskus Dacia küljele ja teelt välja. Dacia juht ja temaga koos sõitnud 71- aastane mees ning Subaru juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kaheksas õnnetus juhtus kella 20.23 ajal Harjumaal Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Mõisa tee ristmikul, kus 83-aastane mees ei andnud Lexus RX 350-ga parempöördel olles teed jalgratta teel vastu liikunud jalgratturile, 47-aastasele mehele. Kokkupõrke tagajärjel paiskus jalgrattur haljasalale. Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Üheksas õnnetus juhtus kella 21.50 ajal Harjumaal Saue vallas Koondise ja Tule tänava ristmikul, kus 14-aastase poisi jalgrattal tuli ära esimene ratas, poiss kukkus ning sai vigastada. Kiirabi viis ta Tallinna Lastehaiglasse.

Kümnes õnnetus juhtus ööl vastu neljapäeva kella 1.30 ajal Tallinnas Astangu tänav 52 maja juures, kus 20-aastane mees kaotas lauges kurvis kontrolli oma Toyota Celica üle nign auto paiskus vastu tänavalgustusposti. Juht ning temaga koos sõitnud 19-aastane mees ja 17-aastane neiu toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD