Peaminister Jüri Ratase hinnangul on poliitilise algatusrühma Eesti 200 saadud kuus protsenti toetust erakondade populaarsusuuringus hea start, kuid nüüd peaks liikumine välja tulema ka konkreetsemate seisukohtadega.

"Ma arvan, et see on väga tervitatav, et Eesti elanikkond on neile toetuse andnud. See on päris hea start ja ma usun, et inimesed ootavad nüüd konkreetseid platvorme, konkreetseid seisukohtasid. Seda on ju Eesti 200 lähikuudel lubanud ka välja käia," ütles Ratas neljapäeval BNS-ile Sofiast, kus lõppes Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumine.

Neljapäeval sai avalikuks, et kui uus poliitiline liikumine Eesti 200 osaleks riigikogu valimistel, siis mai esimeses pooles tehtud erakondade populaarsusuuringu tulemuste kohaselt pääseks ta riigikokku, kuna seda toetaks kuus protsenti poliitilist eelistust omavatest valijatest.

Keskerakonna esimehe sõnul kommenteerib ta teadet Eesti 200 reitingust sama moodi nagu ta tegi ka mai algul, kui uus jõud endast avalikkusele teada andis.

"See on väga positiivne. Minu meelest see näitab, et on palju inimesi, eks soovivad aktiivselt ühiskonnas kaasa lüüa ja mitte ainult ühiskonnas aktiivselt kaasa lüüa, vaid soovivad moodustada ka erakonna või poliitilise jõu," ütles Ratas neljapäeval BNS-ile.

Maikuus jõudsid lõpusirgele tööd Eesti ja Venemaa vahelisel kontrolljoonel, kuhu on nüüd paigaldatud 780 piiriposti ja vahepiiriposti. Lisaks on piirirežiimi ala tähistatud hoiatussiltide ja -viitadega.

Äsja lõpetati Narva lähistel piiriäärsel alal piiripostide paigaldamistööd, mille järel sai enamjagu Eesti ja Venemaa vahelisest kontrolljoonest piiripostidega tähistatud. Täiendavalt plaanitakse tulevikus lisada kagupiirile veel 76 piiriposti nendele maadele, mis kuuluvad piirilepingu järgi väljavahetamisele Venemaaga.

„Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone tähistamine piiripostidega on üks, kuid väga oluline samm liikumaks suunas, et Eesti ja Venemaa vaheline piir saaks välja ehitatud. Nende tähistustööde lõpusirgele jõudmine tähendab sedagi, et täna on piiririba visuaalselt eristatav ning piiripostid ja hoiatussildid piiriäärsel ajal liikujatele hästi nähtavad,“ märkis PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Ta selgitas, et kui inimene siiski piiriäärseid olusid ei tunne, on mõistlik enne külastust teha kaardil selgeks, kuidas ajutine kontrolljoon kulgeb. „Maismaapiiril tuleb juhinduda piirirežiimi ala tähistavatest punase käega ja kirjelt „Seis, Eesti piir“ kandvatest hoiatussiltidest, millest piiri suunas edasi minna enam ei tohi. Piiriposti kõrval seistes ollakse juba režiimialas, kus kõrvalistele inimestele viibimine on keelatud,“ märkis Helen Neider-Veerme.

Eesti riigivapi kujutist kandva musta-valge triibulise piiriposti kõrval on kontrolljoonel ka riigivapita vahepiiripostid. Need seisavad piirilõikudes, kus piirimärkide vahekaugus ei võimalda kontrolljoobe kulgemist ühemõtteliselt tähistada.

Kahetsusväärselt avastati 16. mail värskelt paigaldatud piiripostide ülevaatusel, et Ida-Virumaal Mustajõel on ühe uue piiriposti kallal vandaalitsetud ja rebitud katki postil olev riigivapi kleebis. „Selline riigivara rikkumine toob kaasa süüteomenetluse,“ hoiatas Neider-Veerme.

Kontrolljoonele paigaldatud piiripostide kõrval valmisid sel kevadel lõplikult kagupiiril ka kaks pooleteise kilomeetri pikkust katselõiku, mis hõlmab piiri valvamiseks vajaminevat taristut, juurdepääsuteid, seiresüsteeme ja muud sarnast. Nende kahe katselõigu eeskujul plaanitakse välja ehitada kogu 136-kilomeetrine maismaal kulgev piirilõik Eesti ja Venemaa vahel.

Praegu jätkavad PPA ja Veeteede amet tööd piiriveekogudel, kus sarnaselt eelmisele aastale tähistatakse Peipsi järvistul piirirežiimi ala kollaste toodritega. Täiendavalt korrigeeritakse mullu Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele paigaldatud toodrite asukohti selleks, et ebaseaduslikke ületusi paremini ennetada.

„Paigaldatavad toodrid aitavad piiriveekogul viibijal visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes, kuid siingi tuleks enne veekogule minekut selgeks teha kontrolljoone kulgemine ning veenduda, et kaardil, mille järgi navigeerite, on kontrolljoon õigesti märgitud,“ soovitas Neider-Veerme.

Tänavu jõustus erisoodustusmaksu vabastus töötajate tervise edendamiseks, mille tulemusel sõlmisid ettevõtted esimeses kvartalis ravikindlustuslepinguid 1288 töötajale. Kõige rohkem on valitud kindlustuskaitseks eriarstiabi ja hambaravi kulusid.

Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse hinnangul on eraravikindlustusel palju arenguruumi, arvestades ligi 660 000 töötavat inimest Eesti tööturul. „Üha enam ettevõtteid teadvustavad, et neil on võimalik sõlmida töötajate ravikindlustuslepinguid ilma erisoodustusmaksuta. Arvesse võttes defitsiiti riiklikus ravikindlustuse süsteemis, on põhjust uskuda, et lähiaastate jooksul saab eraravikindlustus Eesti elu lahutamatuks koostisosaks,“ ütles Jesse.

Tänavu jõustus tulumaksuseaduse muudatus, millega tööandjatel tekkis võimalus kindlustada oma töötajate terviseriske ilma täiendava maksukohustuseta. Ravikindlustusleping on erisoodustusmaksuta, kui kindlustusmakse ei ületa 100 eurot kvartalis töötaja kohta ja tööandja võimaldab ravikindlustust kõigile töötajatele.

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul on eraravikindlustuse käivitumine ja maksuvaba spordikulu tööandjate töövõit. “On oluline, et tööandjad panustaks inimeste tervisesse ja riik toetaks seda maksupoliitikaga. Siit edasi püüame saavutada, et kõik tööandjate tehtud kulutused inimeste tervisele oleksid maksuvabad,“ ütles Tamsar. „Keegi ei tule selle peale, et masinate hooldust täiendavalt maksustada. Ometi ei tule meie kõige väärtuslikuma vara ehk inimeste tervise puhul see arusaam nii kiirelt,“ lisas Tamsar.

ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuhi Dekla Uusma sõnul on tänaste klientide tagasiside eraravikindlustusele olnud positiivne, sest tegemist on väga hea lisavõimalusega töötajaid motiveerida. „Ootame tööandjate veelgi suuremat huvi kasvu sügisel, järgmise aasta eelarvete planeerimise perioodil. Seni on kõige populaarsemad kindlustuskaitsed olnud eriarstiabi, hambaravi ning taastusravi,“ ütles Uusma.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Liigi sõnul näitas esimene kvartal tööandjate aktiivset huvi uue tervisekindlustuse vastu. „Tööandjad peavad tervisekindlustuse suurimaks eeliseks võimalust hõlbustada oma töötajatel tasuliste meditsiiniteenuste kättesaadavust. Tervisekindlustust kasutanud töötajate tagasiside on olnud erakordselt positiivne, sest nad on saanud kiirelt arstiabi ilma saatekirjata ning väiksemate kuludega,“ lisas Liig.

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis, nagu ravikindlustuslepingu kindlustusmakseid, avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasusid, sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega seotud kulutusi, tööandja spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ning kulutusi taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele.

Eraravikindlustust pakuvad Eestis BTA, ERGO ja If Kindlustus.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Talvel alanud gripihooaeg hakkab läbi saama, möödunud nädalal ei surnud gripi tõttu enam ühtegi inimest, teatas terviseamet.

"Võib vist öelda küll, et selleks hooajaks on gripisurmad lõppenud," ütles terviseameti pressiesindaja Simmo Saar kolmapäeval BNS-ile.

"Märkimisväärselt on vähenenud hospitaliseerimist vajanud inimeste arv, ajavahemikul 7.-13. maini hospidaliseeriti 32 patsienti," teatas Saar. "Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1946 patsienti," lisas ta.

Saar rõhutas ka, et möödunud nädalal ei olnud intensiivravi vajanud patsiente.

Nädal varem suri gripi tõttu üks inimene. Eelmise nädala seisuga oli Eestis grippi surnud 94 inimest.

Mai teisel nädalal pöördus arstide poole 2342 haigestunut, neist 47,9 protsenti olid lapsed. Grippi ja ägedatesse hingamisteede haigustesse haigestumine näitab langustrendi, mai esimesel nädalal pöördus arsti poole 2786 ja sellele eelnenud nädalal 3304 inimest.

Ägedatesse hingamisteede haigustesse haigestumus langes eelneva nädalaga võrreldes 16 protsenti ning grippi 54 protsenti. Haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse jõudis hooajavälisele ehk tavapärasele tasemele, grippi haigestumine veel tavatasemele langenud pole. Endiselt on ringluses A- ja B-gripiviirused.