EESTI UUDISED BNS

Reid Eesti-Läti piirialal tuvastas hulga rikkumisi

14 Mai 2018

FOTO: Aigar Nagel

Lõuna prefektuuri piiriametnikud koostöös tolliametnikega viisid reedel Võru- ja Valgamaal läbi kontrollreidi ennetamaks, avastamaks ning tõkestamaks Eesti ja Läti riigipiiri ületuse teel salasigarettide ja alkoholi toimetamist riiki, tuvastades hulga rikkumisi.

Korrakaitsjad kontrollisid ka dokumendi kaasas kandmise kohustuse täitmist, võltsitud dokumentide ja teisele isikule kuuluvate dokumentide kasutamist ning tegid liiklusjärelvalvet, et tuvastada alkoholijoobes juhte, tagada liiklusohutust ja avalikku korda, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Kokku kontrolliti 234 sõidukit ja 304 isikut. Kontrolli käigus tuvastati ühtekokku 18 erinevat rikkumist: kaks dokumendi kaasaskandmise kohustuse rikkumist, üks liikluskindlustuseta sõiduk, üks turvavööta juht, kaks ülevaatuseta sõidukit, üks kehtiva juhiloata isik, üks puudulikult vormistatud aktsiisikauba deklaratsioon, seitsmel veokil oli teekasutustasu maksmata, tuvastati üks alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse rikkumine, üks tubakaseaduse rikkumine ning avastati üks nõuetekohaselt registreerimata välistööline.

Aprillis registreeriti 1257 sündi

14 Mai 2018

Foto: pixabay

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1257 sündi, neist 615 tüdrukut ja 642 poissi.

Kaksikuid registreeriti 30 paari, neist kaheksa paari poisse, üksteist paari tüdrukuid ja üksteist segapaari.

Edasi lugemiseks

Palun logi sisse

✓ Tellijale vähem pealetükkivaid reklaame

LUGEMISÕIGUSE VORMISTAMINE

Aprillis registreeriti 1257 sündi">

Õppus Siil möödus suuremate õnnetusteta

14 Mai 2018

FOTO: Aiga Nagel

Nädalavahetusel lõppenud Eesti suurim kaitseväeõppus Siil möödus ilma suuremate õnnetusteta.

"Suurõppuse Siil 2018 raames ei olnud õnneks ühtegi suurte kahjudega õnnetust. Aset leidis küll kaks kergemate vigastustega lõppenud autoavariid, kusjuures osa õnnetusse sattunutest jätkasid hiljem õppusel osalemist," ütles kaitseväe pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.

"Samuti oli kukkumisest tingitud luumurde ning ka kergemaid jalaväänamisi, marrastusi ning põrutusi, kuna õppus toimus siiski enamasti maastikul ning olemuslikult oli tegu füüsiliselt intensiivse tegevusega," jätkas kaitseväe esindaja.

"Eraldi tahaks aga välja tuua, et see aasta ei olnud ühtegi priimustega seotud põletusõnnetust. Selle vältimiseks sai ka tehtud tugevat ennetustööd, seega võime tõdeda, et see läks korda," lisas ta.

Laupäeval Valgas peetud viimase õppelahinguga lõppenud suurõppus Siil algas 2. mail. Õppuse käigus mängiti läbi erinevad stsenaariumid, mille käigus harjutasid koostööd politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Kaitseliit, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused ja teised organisatsioonid ning liitlaste ja partnerriikide relvajõudude üksused. Õppusest võttis osa üle 18 000 inimese 19 riigist.

Eelmine suurõppus Siil peeti 2015. aasta mai esimeses pooles ning sellest võttis osa üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.

VTA hakkab kagu- ja kirdepiiri juures taas marutaudivaktsiini külvama

14 Mai 2018

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) alustab esmaspäeval järjekordset rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel.

Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini ja see toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest, teatas VTA pressiesindaja BNS-ile.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Edasi lugemiseks

Palun logi sisse

✓ Tellijale vähem pealetükkivaid reklaame

LUGEMISÕIGUSE VORMISTAMINE

VTA hakkab kagu- ja kirdepiiri juures taas marutaudivaktsiini külvama">

Kohtuistungite helisalvestamine muutub kohustuslikuks

14 Mai 2018

Pixabay

Eelmisel nädalal võttis riigikogu vastu advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis näeb ette kohtutäiturite põhitasude määrade põhiseadusega kooskõlla viimise, kohtuistungite helisalvestamise ning võlgniku alampalgast kuni 20 protsendi arestimise täpsustamise.

Seadusemuudatus näeb ette edaspidi üldjuhul kõikides kohtumenetluse liikides kohtuistungite helisalvestamise, mis senini oli nõutud vaid üldmenetluses lahendatavate kriminaalasjade puhul. „Helisalvestamise laiendamine annab kohtuistungil toimuvast parema ülevaate nii menetlusosaliste kui ka kõrgema astme kohtute vaates ning vähendab sõna sõna vastu peetud vaidlusi kohtuistungil toimunu osas,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Edasi lugemiseks

Palun logi sisse

✓ Tellijale vähem pealetükkivaid reklaame

LUGEMISÕIGUSE VORMISTAMINE

Kohtuistungite helisalvestamine muutub kohustuslikuks">

Swedbank: soolist palgalõhet põhjustab pikk vanemapuhkus

14 Mai 2018

Pixabay

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku hinnangul on Eestis üheks suurimaks Euroopa soolise palgalõhe põhjustajaks pikk vanemapuhkus.

"Euroopas silma paistva soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti erakordselt pikk vanemapuhkus. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule; 64 protsenti lastest sünnib Eestis naistel vanuses 25–34," ütles Elmik pressiteate vahendusel.

"Lisaks palgalõhele räägitakse tööturul ka hõivelõhest: naised on meestest sagedamini tööturul mitteaktiivsed või hõivatud osaajaga. Osaline tööaeg võib karjääriredelil liikumist pidurdada ja seetõttu palgalõhet soodustada," lisas Swedbanki vanemökonomist.

Elmiku sõnul on palgalõhepõhjuseks ka asjaolu, et mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel ja tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Seejuures hoolitsevad tema sõnul laste ja teiste pereliikmete eest pigem naised kui mehed. Nimelt on lapsevanemate hulgas sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised tegid päevas keskmiselt tasulist tööd 18 protsenti vähem ja koduseid töid 60 protsenti rohkem kui mehed

Statistikaamet teatas esmaspäeval, et naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel ja pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Möödunud aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe 38,2 protsendiga finants- ja kindlustustegevuses, kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu 7,3 protsenti, samal ajal jäi naistöötajate brutotunnitasu suhteliselt samale tasemele, vähenedes 1,1 protsenti.

Swedbank teatel on panga jaoks oluline, et nii mehed kui naised saaksid võrdse töö eest võrdset palka. "Sarnast tööd tegevate inimeste palku jälgitakse, et seal ei oleks põhjendamata erisusi. Lapsehoolduspuhkuselt naasjate palk vaadatakse üle ja tõstetakse kolleegidega sarnasele tasemele. Tänu nendele meetmetele on Swedbank viinud õigustamatu soolise palgalõhe tänaseks alla 1 protsendi," märgib Elmik.