Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku hinnangul on Eestis üheks suurimaks Euroopa soolise palgalõhe põhjustajaks pikk vanemapuhkus.

"Euroopas silma paistva soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti erakordselt pikk vanemapuhkus. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule; 64 protsenti lastest sünnib Eestis naistel vanuses 25–34," ütles Elmik pressiteate vahendusel.

"Lisaks palgalõhele räägitakse tööturul ka hõivelõhest: naised on meestest sagedamini tööturul mitteaktiivsed või hõivatud osaajaga. Osaline tööaeg võib karjääriredelil liikumist pidurdada ja seetõttu palgalõhet soodustada," lisas Swedbanki vanemökonomist.

Elmiku sõnul on palgalõhepõhjuseks ka asjaolu, et mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel ja tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Seejuures hoolitsevad tema sõnul laste ja teiste pereliikmete eest pigem naised kui mehed. Nimelt on lapsevanemate hulgas sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised tegid päevas keskmiselt tasulist tööd 18 protsenti vähem ja koduseid töid 60 protsenti rohkem kui mehed

Statistikaamet teatas esmaspäeval, et naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel ja pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Möödunud aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe 38,2 protsendiga finants- ja kindlustustegevuses, kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu 7,3 protsenti, samal ajal jäi naistöötajate brutotunnitasu suhteliselt samale tasemele, vähenedes 1,1 protsenti.

Swedbank teatel on panga jaoks oluline, et nii mehed kui naised saaksid võrdse töö eest võrdset palka. "Sarnast tööd tegevate inimeste palku jälgitakse, et seal ei oleks põhjendamata erisusi. Lapsehoolduspuhkuselt naasjate palk vaadatakse üle ja tõstetakse kolleegidega sarnasele tasemele. Tänu nendele meetmetele on Swedbank viinud õigustamatu soolise palgalõhe tänaseks alla 1 protsendi," märgib Elmik.

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest 61 joobes juhti.

Tabatud juhtidest kahel sasub narkootikumide tarvitamise kahtlus, ülejäänud 61-l olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Seitsmes liiklusõnnetuses sai viga üheksa inimest

Laupäeval juhtunud seitsmest liiklusõnnetusest kolmes osalesid jalgratturid ja ühte neist avariidest oleks liiklusraevu talitsemisel ka vältida õnnestunud – kokku sai teedel ja tänavatel viga üheksa inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 11.38 ajal Narva-Jõesuu külje all Peeterristi külas, kus 63-aastane mees läks reguleerimata ristmikul Toyota Aurisega parempöördele ja põrkas kokku samas suunas jalgrattaga sõitnud 54-aastase mehega, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis jalgratturi Narva haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 11.40 ajal Kuressaares Ida tänaval, kus 80-aastane naine avas Honda Civicu juhiukse, millele sõitis jalgrattaga otsa 17-aastane neiu ja kukkus teele. Kiirabi viis jalgratturi Kuressaare haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 14.55 ajal Läänemaal Kivikülas, kus 35-aastane naine kaldus Volkswagen Golfiga kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku läheneva Mazda 6-ga, mida juhtis 43-aastane naine. Kiirabi viis mõlemad juhid Läänemaa haiglasse, Mazda juht tuli aga omakorda edasi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse toimetada.

Neljas, liiklusraevu tõttu juhtunud õnnetus leidis aset kella 15.32 paiku Valgamaal Pühajärvel, kus hõbedase Mercedes-Benziga sõitnud tuvastamata juht noomis jalgratturit sõiduteel sõitmise pärast ja tegi seejärel ratturi suunas järsu paremmanöövri. Manöövri tagajärjel riivas jalgrattaga sõitnud 47-aastane mees auto parempoolset külge, kaotas tasakaalu ja kukkus. Mercedes aga lahkus sündmuskohalt. Kiirabi andis ratturile kohapeal esmaabi.

Viies õnnetus juhtus kella 15.40 ajal, Tallinna–Narva maantee 154. kilomeetril Ontika külas, kus õppesõitu tegev 37-aastane mees keeras BMW 523-ga ette peateed mööda lähenevale Volkswagen Golfile, mida juhtis 77-aastane mees. Volkswagen sõitis BMW-le tagant otsa, selle juht ja kaasreisija, 81-aastane naine, toimetati Ida-Viru keskhaiglasse kontrolli.

Kuues õnnetus juhtus kella 21.55 ajal Viljandimaal Mulgi vallas Sultsi–Abja-Paluoja maantee 17. kilomeetril, kus juhtimisõiguseta ja alkoholijoobe tunnustega 41-aastane mees sõitis Škoda Feliciaga vasakkurvis paremale poole teelt välja kraavi ja rullus katusele. Kiirabi viis juhi Viljandi haiglasse kontrolli.

Kella 23 ajal sai politsei teate seitsmendast õnnetusest, kui Tartumaal Kallastel Poe tänaval oli kaks tundi varem umbes 15-aastane poiss mootorrolleriga otsa sõitnud teed ületavale 19-aastasele noormehele. Osapooled said omavahel kokkuleppele ega teavitanud politseid juhtunust. Hiljem soovis jalakäija, et kiirabi tema vigastused siiski üle vaataks.

Üks õnnetus juhtus juba ka pühapäeva esimestel tundidel, kui kella 1.45 ajal sõitis 56-aastane mees Viljandi vallas Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maantee 67. kilomeetril Ford Rangeriga sirgelt teelt välja vasakkraavi. Kiirabi viis juhi Viljandi haiglasse kontrolli.

Ärandatud ja leitud sõidukite kohta teateid ei laekunud.