Eesti eri paigus said teisipäeval tosinas raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada 14 inimest, kusjuures kahel korral põhjustas avarii teele jooksnud põder.

Esimene õnnetus juhtus kella 6.45 ajal Võrumaal Võru vallas Kääpa-Tsolgo tee neljandal kilomeetril, kus 60-aastane mees jäi Volkswagen Golf Varianti roolis magama ning sõitis teelt välja vastu puud. Juht toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 9.24 ajal Tallinnas Sõpruse puiestee 145 maja juures, kus 20-aastane naine sõitis BMW 320D-ga tagant otsa ees aeglustanud BMW X5-le, mida juhtis 48-aastane mees. Saadud löögist paiskus BMW X5 otsa ees liikunud Audi A8-le, mida juhtis 32-aastane mees. Sündmuskohalt toimetati BMW 320D juht Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 9.35 ajal Tallinnas Narva maantee ja Smuuli tee ristmikul, kus 29-aastase mehe juhitud kaubikule Fiat Ducato keeras ette Toyota Yaris, mida juhtis 33-aastane naine. Toyota juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 9.45 ajal Tartumaal Elva vallas Elva-Rannu maantee neljandal kilomeetril, kus alkoholijoobes 39-aastane mees kaldus Jeep Patriotiga teelt välja ja paiskus vastu puid. Juht toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi kontrolli.

Viies õnnetus juhtus kella 10.47 ajal Tallinnas Ehitajate tee 148 maja juures, kus 53-aastane mees sõitis Nissan Leafiga tagant otsa ees seisnud Opel Insigniale, mida juhtis 34-aastane naine. Saadud löögist paiskus Opel vastu ees seisnud Renault Trafficut, mida juhtis 42-aastane mees. Opeli juht ja Nissanis viibinud 46-aastane naine toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kuues õnnetus juhtus kella 13.55 ajal Sillamäel Ranna tänav 49 maja juures, kus 11-aastane poiss sõitis jalgrattaga Texo TX Freestyle maha ülekäigurajalt ja ei andnud teed tundmatule mootorsõidukile ning toimus kokkupõrge. Auto lahkus sündmuskohalt. Jalgratturile andis kiirabi abi kohapeal. Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Seitsmes õnnetus juhtus kella 14.30 ajal Viljandimaal Viljandi vallas Viljandi-Rõngu maantee 10. kilomeetril, kus 84-aastane naine sooritas Mitsubishi Lanceriga vasakpööret talu hoovi ja ei veendunud manöövri ohutuses ning sõitis ette vastassuunas lähenenud Chrysler Voyagerile, mida juhtis 60-aastane mees. Vältimaks kokkupõrget Mitsubishiga sõitis Chrysleri juht vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud Volvo veoki haagisega. Sündmuskohalt toimetati Viljandi Haiglasse Chrysleris viibinud 73-aastane mees ja Chrysleri juhile andis kiirabi abi kohapeal.

Kaheksas õnnetus juhtus kella 15 ajal Tallinnas Pärnu maantee 141A maja juures, kus 50-aastane naine tegi Volvo V70-ga äkkpidurduse ning sõiduautole sõitis tagant otsa mootorratas Ducati Monster, mida juhtis 43-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. 

Üheksas õnnetus juhtus kella 15.30 ajal Raplamaal Rapla vallas Rapla-Järvakandi-Kergu tee 22. kilomeetril, kus 39-aastane naine sõitis teadmata asjaoludel sirgel teelõigul veoauto DAF FT XF 105-ga teelt välja ja põrkas vastu puid. Juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kümnes õnnetus juhtus kella 17.34 ajal Tartumaal Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee esimesel kilomeetril, kus 26-aastane mees alustas mootorrattaga Honda CBR liikumist kui talle sõitis paremalt ette Volkswagen Jetta, mida juhtis 26-aastane mees. Mootorrattur oli sunnitud pidurdama, käis rattaga üle pea ning põrkas vastu sõiduauto tagastanget. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.  

Üheteistkümnes õnnetus juhtus kella 22.49 ajal Jõgevamaal Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 24. kilomeetril, kus 71-aastase mehe juhitud Citroen Berlingo ette jooksis põder ja toimus kokkupõrge. Sõiduki juht toimetati tartu Ülikooli kliinikumi kontrolli.

Kaheteistkümnes õnnetus juhtus kella 23.45 ajal Tallinn-Narva maantee 46. kilomeetril, kus 39-aastase mehe juhitud Ford Focus jooksis ette põder ning kokkupõrke vältimiseks sõitis vastu teepiiret. Fordis viibinud 57- aastane naine toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. 

Lähipäevadel jätkub soe ilm ning laupäeval võib termomeeter näidata paiguti suisa 28 soojakraadi, prognoosib ilmateenistus.

Neljapäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhja- ja loodetuul 2-8, rannikul kuni 11 m/s. Sooja on 5-11kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 2-8 m/s. Sooja on 18-23, rannikul kohati 15 kraadi.

Reede öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaare tuul 1-7 m/s. Sooja on 3-8, rannikul kuni 10 kraadi. Päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 17-22, rannikul kohati 15 kraadi.

Laupäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 1-7 m/s. Sooja on 5-10, rannikul kohati 13 kraadi. Päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 23-28, rannikul kohati 20 kraadi.

Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvas möödunud aastal surmajuhtude arv tunamullusega võrreldes 1,1 protsenti, selle põhjuseks on rahvastik vananemine.

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 442 surmajuhtu, mida on 1,1 protsenti rohkem kui aasta varem, edastas instituut. Kasv on tingitud rahvastiku vananemisest – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta vähenes 1,2 võrra ehk 1203-lt 1188-le.

Üle poole kõikidest surmadest – 8005 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3199 meest ja 4806 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3816 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 849 inimest – 648 meest ja 201 naist. Kuigi viimase liigi surmade arv kahanes 21 võrra, kasvas enesetappude arv 21,5 protsenti ehk 186-t 226-le.

Vabariigi President kohtus täna Kiievis ametliku visiidi käigus Ukraina riigipea Petro Porošenkoga. Kohtumise peateemadeks olid kahe riigi koostöö, Ukraina areng ja reformide kulg, Euroopa energiajulgeolek ning sõda Ukraina idaosas ja olukord okupeeritud Krimmis.

„Meie riikide ajaloos on palju ühist. Tänane olukord Ukrainas on keeruline ning neile kuulub meie täielik toetus. Me peame asju nimetama õigete nimedega – Ukraina idaosas käib sõda ning Krimmi poolsaar on Venemaa poolt okupeeritud. See on koorem, mis ei lase Ukrainal täna areneda hooga, milleks riik tegelikult võimeline on,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist oma Ukraina kolleegiga ning rõhutas, et läänemaailm ei tohi sõja ja okupatsiooniga ära harjuda ega võtta seda paratamatusena. Tema sõnul on oluline, et Minski leppeid täidetaks ning ülejäänud riigid püsiks Venemaale seatud sanktsioonide taga ühtsena.

Riigipea tunnustas Ukraina administratsiooni viimasel ajal ellu viidud reformide nagu pensioni- ja tervishoiureformi eest. „Ulatuslike reformide elluviimine olukorras, kus riigi ühes otsas käib aktiivne sõjategevus, ei ole lihtne. Samas ei ole sellele alternatiivi. Sõja kõrval on korruptsioonivastane võitlus võtmeküsimus, milleta Ukrainal on raske edu saavutada. Õigusriigi põhimõtete kehtimine, aga ka investeeringute kaitse on teemad, millest Euroopa-kursil mööda ei saa ning Ukraina juhid teavad seda väga hästi,“ sõnas riigipea. Eesti toetab jätkuvalt Ukraina tihedamat euro-atlandi suunalist lõimumist.

Läbi aastate on Eesti panustanud nii rahaliselt kui ekspertide näol Ukraina reformiprotsesside toetamisse, aga ka humanitaarprobleemide lahendamisse ning Ukraina on Eesti arengu- ja humanitaarabi suurim adressaat, olles suurim doonor Ukrainas per capita.  

President Kaljulaid on ametlikul visiidil Ukrainas, kus kohtub lisaks presidendile veel peaministri ja Ülemraada spiikriga, samuti parlamendi liikmete ja vabakonna esindajate ning ettevõtjatega. Riigipea tutvub Korruptsioonitõrje Büroo tööga ning avab Eesti-Ukraina äriseminari. President Kaljulaid külastab ametliku visiidi käigus ka Ida-Ukrainat.