Ilmateenistuse prognoosi järgi jätkub väga sooja suveilma kolmapäevani, siis aga annab soojus veidi järele.

Kolmapäeva öösel on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub läänekaare, tuul 3-9, põhjarannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 11-16 kraadi. Päeval on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub põhjakaare tuul 3-9, põhjarannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 22-28, rannikul kohati 19 kraadi.

Neljapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub põhja- ja kirdetuul 5-11, põhjarannikul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 8-13 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhja- ja kirdetuul 5-11, põhjarannikul puhanguti kuni 15 m/s, õhtul nõrgeneb. Sooja on 13-19 kraadi.

Reede öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirdetuul 2-7 m/s. Õhusoe langeb 2-7 kraadini, rannikul kohati 13 kraadini, maapinnal paiguti 0 kuni -2 raadini. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutlik tuul 2-6 m/s . Sooja on 14-20 kraadi.

Vabatahtlikud päästsid sel kevadel konnatalgute käigus 14 700 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu.

Seitsmendat aastat toimunud konnapääste aktsiooni „Konnad teel(t)“ jooksul peeti 15 konnatalgut üle terve Eesti ning vabatahtlikud käisid talgutel 475 korda, teatas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.

Kahepaiksete massilisem rändeperiood kestis aprilli keskpaigast mai alguseni. Kõige tihedam ränne toimus Harjumaal Rae vallas Assakul, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumisest 3529 konna. Järgnesid Porkuni 2723, Astangu 2574 ja Kaunissaare 1183 päästetud konnaga. Kokku päästeti 10752 harilikku kärnkonna, 3305 rohukonna, 384 rabakonna ja 257 tähnikvesilikku. Rohkem teavet tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab aadressilt http://konnad.elfond.ee/tulemused .

Seitsmendat aastat peetavate “Konnad teel(t)” algatuse õnnestumisel on oma rolli nii vabatahtlikel kui ka autojuhtidel, sõnas algatuse eestvedaja Kristiina Kübarsepp.

Lisaks talgutele tähistati koostöös loomaaiaga 28. aprillil rahvusvahelist konnapäeva, mille raames toimusid temaatilised tegevused loomaaias. Konnapäeva raames kuulutati välja ka videovõistlus “Krooksuv konn”. Videote esitamise tähtaeg on 27. mai, pärast mida algab rahvahääletus.

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti konnaliikide ning nende eluviiside osas. Konnade elude päästmisel on abiks nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes, pikemas plaanis on aga tarvis rajada nendesse teelõikudesse jätkusuutlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Seitsme aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud 96 500 kahepaikse elu.

Eesti eri paigus said pühapäeval neljas raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada neli inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 16.20 ajal Rakveres Laada tänav 10 maja juures, kus 80-aastane mees sõitis jalgrattaga ette peateel liikunud Audi A6-le, mida juhtis 29-aastane mees. Jalgrattur toimetati Rakvere Haiglasse kontrolli, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 19.25 ajal Lääne-Virumaal Vinni vallas Pajusti alevikus Tartu maantee 20 maja juures, kus 32-aastane mees sõitis ATV-ga vastu metallposti. Juht toimetati Rakvere Haiglasse kontrolli.

Kolmass õnnetus juhtus kella 19.49 ajal Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Pilistvere külas, kus 33-aastase mehe juhitud BMW 320D-le sõitis heki varjust ette jalgrattur, 14-aastane noormees. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Neljas õnnetus juhtus kella 20 ajal Kohtla-Järvel Järveküla tee 63 maja juures, kus teadmata juht sõitis Renault Megane´iga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 32-aastasele naisele. Sõiduk lahkus sündmuskohalt. Jalakäija toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse.

Politsei tabas ööpäevaga 25 joobes sõidukijuhti

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest 25 joobes juhti.

Tabatud juhtidest ühel lasub narkootikumide tarvitamise kahtlus, ülejäänud 24 olid aga otsustanud mootorsõidukit juhtima asuda alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Noored otsivad suveks töökohta eeskätt kaubanduse ja toitlustamise valdkondades, selgus Eesti Kaupmeeste Liidu läbi viidud küsitlusest.

Kaubanduse märkis oma TOP 3 suvetöö eelistuste hulgas 54% 15-25 aastastest noortest ja toitlustuse valis 56% vastanutest. Järgnes kontoriabilise töö, mida tehes veedaks suve pooled noortest. Kõige vähem soovivad noored suveks tööle minna logistikasse ja ehitusse.

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul selgus küsitlusest, et noored mõtlevad ka tulevikule – suveks tööd valides arvestatakse, milline töö näeb CV-s hea välja ja võiks mõju avaldada tulevasele tööandjale. „Seetõttu eelistatakse kogemust suures ja rahvusvahelises ettevõttes. Töö peaks olema selline, kus saab arendada oma suhtlemisoskust ja keeruliste olukordade lahendamist – neid on ju edaspidi igal elualal vaja. Väga oluliseks peavad noored ka paindlikku tööaega,“ ütles Peil. „Koguni kolm neljandikku noortest peab oluliseks aga seda, et töö teeks neid õnnelikuks.“

Kaubanduses näeb suurem osa noori end suvel eeskätt saalitöötajana, kes nõustab kliente ja paneb kaupasid välja. Pooled noormehed panid eelistusena kirja ka töö laos. Vähem sooviti tööd infoletis, kassapidajana või turvatöötajana. Peamiste plussidena, miks just kaubanduses suvel töötada, toodigi välja suhtlemisoskuste arendamine (71%), paindlik tööaeg (55%) ja võimalus kooli kõrvalt töötada (51%).

Kolmandik vastanutest arvas, et lisaks suvetööle kaaluksid nad ka edaspidi karjääri just kaubanduses. Selleks, et nad kaaluksid suurema tõenäosusega oma eriala sidumist just kaubandusvaldkonnaga, peaks noorte hinnangul lisanduma karjäärivõimalusi ja kasvama palgad.

„Karjäärivõimalusi on kaubanduses tegelikult väga palju ning meie töö on neid noortele paremini tutvustada,“ kommenteeris Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil. „Kuna tegemist on innovaatilise ja pidevalt areneva valdkonnaga, siis on töökal ja pühendunud noorel võimalik kiiresti tõusta kassapidajast vahetuse vanemaks ja mõne aastaga ka keskastme juhiks. Meie valdkonnas on tavaks edutada inimesi organisatsioonist seest, mitte erialahariduse pinnalt. Seetõttu pole sugugi harukordne, et kauplusi juhivad kahekümnendates aastates noored ja mitmed tippjuhidki on alustanud kassast või laost. Ent lisaks teenindajatele vajab kaubandus ka muude elualade inimesi – ostujuhtidest kategooriajuhtideni. Samuti kasvavad palgad kaubanduses Eesti keskmisest kiiremini. Tõsi – ka töö muutub järjest mitmetahulisemaks ning seega ka huvitavamaks.“

Eesti kaubandusettevõtted pakuvad suvel tööd enam kui tuhandele noorele, ent igas vanuses töökäsi otsitakse pidevalt ka aastaringselt.

„Kaubanduses töötamist on võimalik ühendada õpingute, lapse kasvatamise, perioodilise reisimise, huvialadele pühendumise, tervisemuredega,“ lausus Peil. „See ei ole sektor, mis nõuab töötamist esmaspäevast reedeni ja üheksast viieni, kuigi ka see on võimalik. Samuti sobib kaubandus eriala vahetamiseks – reeglina töö kõrvalt õppimist igati toetatakse.“

Eestis on kaubandus tööstuse järel suuruselt teine sektor.  Kõige enam on kaubanduses töökohti klienditeenindajatele ja müüjatele – sellist ametit peab Eestis 24 000 inimest. Ligi 12 500 inimest on kaupluste juhatajad, ostujuhid, piirkonna ja teenindusjuhid, üle 5500 inimese töötab müügiesindajate või kliendihalduritena, üle 2000 tegelevad turunduse valdkonnaga. Väikepoodnikke ehk kaubanduse valdkonna ettevõtjaid on Eestis ligi 1200.

Küsitluses osales kokku 307 noort vanuses 15-25. Küsitluse viis läbi Uuringukeskus Socio.