Tänavu aprillis kogus maksu- ja tolliamet 627,7 miljonit eurot keskvalitsuse makse, mida oli 13,2 protsenti rohkem kui mullu samal kuul; kuid alkoholiaktsiisi laekumine langes aprillis aastavõrdluses 11,8 protsenti 12,6 miljonile eurole.

2018. aasta riigieelarves kavandatust on nelja kuuga täidetud 30,9 protsenti. Aprillis tasuti sotsiaalmaksu 8,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Keskmine töötasu kasvas aastaga 5,7 protsenti, mis on samuti varasemast aeglasem kasv, teatas rahandusministeerium.

Deklareeritud töötajate arv samuti jätkuvalt kasvas, kuid aeglasemalt kui varem. Deklareeritud töötajaid oli 1,8 protsenti rohkem kui mullu. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis kolmandat kuud järjest, jõudes 58,2 protsendile, mis on ajaloolise kõrgtaseme lähedal.

Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites aprillis hõivatud töökohti kõige enam haldus- ja abitegevustes ning hariduses, vastavalt 3,8 ja 2,5 protsenti. Avaliku halduse sektoris töökohtade arv vähenes 1,3 protsenti.

Aprilli palgafond kasvas kõige kiiremini samuti haldus- ja abitegevustes ning hariduses, vastavalt 12,2 ja 11,2 protsenti. Suurematest sektoritest oli kõige aeglasema kasvuga töötlev tööstus 1,8 protsenti, mida mõjutas elektriseadmete tootmine, kus eelmisel aastal maksti suuri preemiaid. Palgafond kahanes aprillis mäetööstuses 0,8 protsenti ning aprillis hõivatud töökohtade arv langes selles sektoris 1,9 protsenti.

Füüsilise isiku tulumaksu tasuti aprillis 12 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Selle põhjusteks on nii maksuvaba tulu reform kui ka kõrgem tulumaksu eraldise määr kohalikele omavalitsustele.

Maksu- ja tolliamet on aprilli lõpuks tagastanud 90 miljonit eurot tulumaksu. Tagasimaksmisele kuulub esialgsetel andmetel kokku 92 miljonit eurot, mida on 4 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal, arvestamata madalapalgaliste tagasimakset. Juurde tuleb maksta 40 miljonit eurot, mida on võrreldes eelmise aastaga samas suurusjärgus.

Esialgsetel andmetel vähenesid võrreldes eelmise aastaga eluasemelaenu intresside tagastused oodatult 5 miljoni euro ulatuses, sest maha arvatavat ülempiiri vähendati 1200 eurolt 300 eurole alates 2017. aastast. Laste, koolituskulude ja vabatahtliku pensionisamba maksete mahaarvamine jäi eelmise aasta tasemele.

Juurde määratud tulumaks suurenes võrreldes eelmise aastaga kõige enam väärtpaberitulult – ligi 3 miljonit eurot. Suurenesid ka juurdemääramised kinnisvara, maa ja metsa võõrandamisest saadud kasu eest ning eluruumi üüritulu eest.

Aktsiisitulu kokku tasuti aprilli eest 86,6 miljonit eurot ehk 38,5 protsenti rohkem kui 2017. aastal sama ajaga. Sealhulgas tasuti kütuseaktsiisi 54,8, tubakaaktsiisi 16,2 ning alkoholiaktsiisi 12,6 miljonit eurot.

Kõige enam mõjutas aprilli aktsiisitulu kütuseaktsiisi varumine. Nimelt jõustus 1. maist vedelkütuse seaduse muudatus, mille kohaselt peab kütuse tarnija tagama, et tarbimisse antud kütuseliiter sisaldab energiamahu järgi minimaalselt 3,1 protsenti biokütust. Peamiselt varuti diislikütust, mille varude maht oli ligi 20 miljonit liitrit, mis vastab hinnanguliselt 10 miljonile eurole. Varud lastakse tarbimisse paari järgmise kuu jooksul.

Aprilli lõpuks oli valitsussektori eelarvepositsioon 0,37 protsendiga SKP-st ehk 91 miljoni euroga puudujäägis, mis tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus nelja kuuga 235 miljoni euroni, millest 92 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse tagatisfondile tehtud kulud.

Sotsiaalkindlustusfondide ehk töötukassa ja haigekassa eelarve puudujääk ulatus 11 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli aprilli lõpuks 153 miljoni euroga ülejäägis, mille üks põhjus on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksu eraldise määra tõstmine.

Valitsussektori puudujääk on aasta alguses tavapärane ja seotud muu hulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta nelja esimese kuuga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanki arvestamata 54 miljoni euro võrra parem.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu esimeses kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta ning seejuures vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga ei muutunud.

Võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga vähenes vabade ametikohtade arv 6 protsenti. Seejuures on vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 viimased viis kvartalit järjest, teatas statistikaamet.

Endiselt on ametikohtade koguarvus ehk vabad ja hõivatud ametikohad kokku, suurim osa töötleva tööstuses 18 protsendiga, kaubanduses 15 protsendiga ja hariduses 10 protsendiga. Töötlev tööstus ja kaubandus on ka Eesti suurimad tööpakkujad, kus vabade ametikohtade arv on ka kõige suurem. Esimeses kvartalis järgnes neile vabade ametikohtade arvu poolest avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala.

2018. aastast kasutab statistikaamet hõivatud ametikohtade arvu ja ka tööjõu liikumise hindamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid, seetõttu suurenes ametikohtade koguarv eelmise kvartaliga võrreldes 8 protsenti ja oli tänavu esimeses kvartalis 596 000.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2018. aasta esimeses kvartalis 1,8 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti väiksem kui eelmises kvartalis ja 0,2 protsendipunkti väiksem kui 2017. aasta esimeses kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli  esimeses kvartalis avalikus halduses ja riigikaitses 2,9 protsendiga ning finants- ja kindlustustegevuses 2,8 protsendiga. Madalaim vabade ametikohtade määr oli mäetööstuses 0,2 protsendiga ja kinnisvaraalases tegevuses 0,4 protsendiga.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal 70 protsenti, sealhulgas Tallinnas 60 protsenti. Järgnesid Tartu maakond 9 protsendiga ja Ida-Viru maakond 6 protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Jõgevas 2,3 protsendiga ja Harju maakonnas 2,1 protsendiga ja ning madalaim Hiiu maakonnas 0,5 protsendiga.

Esimeses kvartalis oli ligi 30 protsenti vabadest ametikohtadest avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli kõrgem riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,1 protsendiga ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 2,1 protsendiga. Kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2 protsenti ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,5 protsenti.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku oli 2018. aasta esimeses kvartalis ligi 91 100, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 9 protsenti väiksem ning eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 16 protsenti suurem.

Tööjõu käive vähenes eelmise kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses ning suurenes kõige enam avalikus halduses ja riigikaitses. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli esimeses kvartalis suurim hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja ehituses.

Tööinspektsioon kontrollis 170 puidutööstuse ettevõtet ning inspektorid registreerisid 727 rikkumist ja tegid 377 suulist soovitust, samas 19 ettevõttes ei esinenud ühtegi rikkumist.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti töövahendite ja liikumisteede korrasolu, isikukaitsevahendite kasutamist, töötajate olmetingimusi ning tervisekontrolli läbimist.Töövahenditega seotud rikkumisi avastati 250. Neist 36 protsendi puhul oli eemaldatud töövahendi liikuva osaga kokkupuudet vältida aitav kaitse, teatas tööinspektsioon.

Puuduseid esines ka töövahendite perioodilise kontrolli ning nende kirjalike vormistamise osas. Põhjenduseks toodi sageli, et töövahendit kontrollitakse siis, kui seade enam ei tööta või et seade olevat sootuks hooldusvabaõnul pole aga ükski töövahend hooldusvaba.

"Puidutööstuses on üks põhilisi õnnetuse põhjusi katkise tööriistaga töötamine. Ka selle kontrolli käigus nägime liiga mitmeid tööriistu, millel puudusid kaitsekatted, terituskettad olid vigased,  kaitseklaasid mõrased. Paraku on need õnnetuse väljakutsujad ning sarnaste õnnetuste tagajärjed on valdavalt väga tõsised," ütles tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja.

Seejuures 44 ettevõttel puudusid või olid puudulikud töövahendite ohutusjuhendid. Liikumisteede ja erinevate märgistustega seotud rikkumisi oli kokku 105. Enamikes ettevõtetes olid töötajad varustatud vajalike isikukaitsevahenditega, kuid 33 ettevõttes töötajad neid ei kasutanud. 40 ettevõtte töötajad ei olnud käinud tervisekontrollis.

Puidutööstus on Eestis tööõnnetuste toimumise sageduse suhtarvult 100 000 töötaja kohta esikohal. Eelmisel aastal juhtus puidutööstuse ettevõtetes 399 tööõnnetust, neist 93 olid raskete tagajärgedega.

Tööinspektsioon pakub võimalust kutsuda ettevõttesse töökeskkonna konsultant, kes annab nõu töökeskkonna parendamiseks. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri inspektsiooni üldaadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Ettevõttele on konsultandi teenus tasuta.