Eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta

Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob välja, et eestlased on oma eluea pikkuse suhtes üsna optimistlikud - naised prognoosivad oma elueaks üle 87 aasta ja mehed üle 85 aasta.

Vastajate vanuse kasvamisega kasvab ka ootus eluea pikkuse osas. Keskmiselt iga kolmas vastaja plaanib töötada ka pärast ametliku pensioniea saabumist ning trendi tugevus sõltub vastaja sissetuleku mahust. 

Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat, mis moodustab eestlase keskmise oodatava eluea sünnimomendil ligi 78 aastat. Selle kõrval paistab eestimaalaste prognoos, mis nii naistel kui ka meestel ületab 85 aastat, üsna optimistlik. Vastaja vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes tugevalt ning kui 30-aastastest usub vaid 26 protsenti, et nende vanus ületab 80 eluaastat, on see veendumus 50-aastaste seas juba 33 protsenti. 

„On inimlik, et me soovime elada pikka ja täisväärtuslikku elu. Kuna eluiga pikeneb ja rahvastik vananeb, siis meil tuleb aegsasti mõelda oma pensioni sissetuleku peale – meeldib see siis meile või mitte. Harjumus oma pensioni sissetulekut planeerida juurdub tasapisi. Planeerimise juures on oluline, et ideest, kuidas enda pensionipõlve finantseerida jõutaks ka tegudeni. Ehk siis, kui nähakse alternatiivina investeerimist, siis tuleks sellega võimalikult vara alustada – aeg töötab meie kahjuks,“ kommenteeris uuringu näitajaid SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Samuti ei kipu Eesti elanikud pensioni saabumisega tööd lõpetama ning mida kõrgem on vastaja sissetulek praegu, seda tugevam on tema veendumus ka vanemas eas edasi töötada. Keskmiselt soovib pärast 65. eluaastat töötada iga kolmas eestimaalane ning trend puudutab juba iga teist vastajat, kui tema sissetulek läheneb 2000 eurole kuus. Seevastu alla 1000-eurose kuusissetulekuga vastajaist soovivad tööd ka pensionieas jätkata ainult 16 protsenti. 

SEB Pensionivalmiduse uuring kaardistab Baltimaade elanike pensionialaseid teadmisi, usaldust pensionisüsteemi vastu, inimeste käitumist pensioniks kogumisel ja kindlustunnet tulevase pensioni suhtes. 2018. aasta vastanute arv on 1500, nende hulgas Eestis võttis uuringust osa 500 inimest. Selle aasta uuringu fookus oli suunatud elanikkonna eelistustele pensionifondide ja investeerimisvaldkondade vallas ning Eesti pensionisüsteemi reformimise vajadusele.