Eestlaste ja soomlaste alkoholiturism Lätti on jaanipüha eel mitu korda suurenenud - nädalavahetusel tõusis piiriäärsete alkoholipoodide käive mitmekordseks, teatas esmaspäeval rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Alkoholi läbimüüginumbrid on rekordilised ja kõige rohkem ostetakse õlut.

"Kindlasti poole võrra on käive enne pühi veel suurenenud," rääkis SIA Aldar Latvia juhatuse liige Lauri Uibo. 

Maksu- ja tolliamet selles suurt probleemi ei näe ja jätkab pühade-eelsel ajal tavapärast kontrolli.

"See pole ka meie kontrolli eesmärk, tavatarbijaid tee peal kiusata ja piinata," lausus MTA uurimisosakonna Lääne talituse juhtivinspektor Kunnar Keres.

Siseminister ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid leppisid kokku, et patrullpolitseinike ja piirivalvurite põhipalk on tulevast aastast vähemalt 1280 eurot, millele lisanduvad regiooni- ja muud lisatasud - näiteks Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseiniku reaalne sissetulek olema 1700 eurot.

PPA palgatõusuks on tuleval aastal ette nähtud 12,9 miljonit eurot, mille abil on võimalik kõigi PPA töötajate põhipalka tõsta keskmiselt 10 protsendi võrra. Kõige rohkem tõuseb eesliini töötajate, eelkõige patrullpolitseinike ja piirivalvurite palk. 

„Patrullpolitseinikud ja piirivalvurid on paljudes olukordades esimesed reageerijad, kellest sõltub nii sündmuse kiire ja ohutu lahendamine kui Eesti inimeste üldine turvatunne. See seab väga kõrged nõudmised meie eesliini töötajate vaimsetele ja füüsilistele võimetele. Palgatõus aitab meil hoida ja värvata oma valdkonna parimaid tegijaid,“ rääkis siseminister Andres Anvelt. 

Patrullpolitseiniku ja piirivalvuri minimaalne põhipalk on täna 1075 eurot, tulevast aastast hakkab see olema vähemalt 1280 eurot. Sellele lisandub tasu öösel ja pühade ajal töötamise ning valves oldud aja eest, ehk kokku hakkab politsei ja piirivalve eesliini töötaja sissetulek olema vähemalt 1400 eurot. Sellele palgale lisandub Tallinnas 200 ja Ida-Virumaal 300 eurot regioonitasu. 

„Inimene, kes patrullpolitseinikuna tööle asub, hakkab kindlasti saama vähemalt 1400 eurot, mis on tema tänase sissetulekuga võrreldes üle 200 euro ehk ligi 18 protsenti rohkem. Nii suurt palgatõusu ei ole politseis olnud vähemalt kümme aastat,“ lisas Anvelt. 

Lisaks tõuseb tulevast aastast tuntavalt küberkuritegude ja digitõendite menetlejate ning lennusalga töötajate keskmine palk, kuna neis valdkondades on vaja värvata väga spetsiifiliste oskustega spetsialiste.

Võrumaa Muuseumis eksponeeritavatest Vene-Jaapani sõja veterani Friedrich Verrevi neljast väärtuslikust medalist kaks on teadmata ajal asendatud koopiatega - originaalid on tõenäoliselt rahaks tehtud, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Militaarhuviliste foorumis rindeleht.ee esitati mõne päeva eest kahtlustus, et Võrumaa Muuseumi püsiekspositsioonis väljas olevad Friedrich Verrevi Vene-Jaapani sõjas aastatel 1904–1905 saadud medalid pole enam need, mis seal varem olid. «Kui mina 2014. aasta suvel muuseumi külastasin, olid vitriinis veel originaalid. Vahetus pidi toimuma millalgi peale seda,» kirjutas foorumi administraator 17. juunil.

Süüdistati, et keegi on originaalide asemele sokutanud koopiad ning õiged medalid rahaks teinud. Maksta võivad need aurahad tõesti palju, sest näiteks 2015. aastal müüdi seesugust kahest medalist koosnevat komplekti Venemaal hinnaga viis miljonit rubla ehk 69 000 eurot, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Võrumaa muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa tunnistas, et kaks Verrevi medalit on tõepoolest kadunud. Täpsemalt: need on vitriinis asendatud koopiatega. Kadunud on Sõjaordeni aumärgi IV klassi medal, mille ametlik nimetus on alates 1913. aastast Georgi rist, ning medal Varjaagi ja Korejetsi lahingu eest Tšemulpos.

Muuseumi peavarahoidjale algas nädal šokiga. Ruusmaa sõnul sai ta hommikul e-kirja, milles viidati medalite vahetamise võimalusele. Kontrollimisel selgus, et kaks Verrevi rinnaehet on tõesti asendatud koopiatega. Vitriinis olev Sõjaordeni aumärgi IV klassi medal kannab varasema originaaliga võrreldes hoopis teist numbrit ja teinegi praegu väljas olev auraha pole originaal. Üldse on muuseumis vaadata neli hilisema külasepa Verrevi medalit, millest kaks on endiselt originaalid, kuid ei pakkunud vargale tõenäoliselt huvi.

«See pidi olema tellimustöö,» lausus Ruusmaa, kelle sõnul ei saanud varas tegutseda juhuslikult, vaid pidi täpselt teadma, mille järele ta kolmandale korrusele läks. Tõenäoliselt pandi vargus toime 2015. aastal. Peavarahoidja sõnul võis selleks avaneda võimalus, kui kolme aasta eest vahetati välja püsiekspositsiooni klaasvitriinid, mis asendati löögikindlate klaasidega. Vitriinide vahetamise ajal võttis Ruusmaa ordenid ekspositsioonist välja, pildistas need uuesti üles ning laadis pildid üles muuseumide veebiväravasse muis.ee. Just nende uute fotode pealt märkasidki terava pilguga militaarhuvilised vahet varasemate originaalide ja nüüdsete koopiate vahel.

«Sättisin vanad ja uued pildid kõrvuti. Hea võrrelda, kuidas pildid on läinud paremaks, aga medalid kehvemaks,» kirjutab foorumi administraator. «Kui klaasid eest ära võeti, võtsin medalid ära ja tegin uued pildid,» selgitas Ruusmaa. «Vargus oli toime pandud enne seda.»

Tõsi, täienisti originaal see varastatud Sõjaordeni aumärgi IV klassi medal siiski polnud. Juba varem oli muuseum välja vahetanud selle kehvas seisus Georgi lindi, mis on praegugi muuseumi fondis alles. Võru Instituudi juht Rainer Kuuba, kellele allub ka Võrumaa Muuseum, oli uudisest kuuldes mõnda aega sõnatu.

Ilmateenistuse prognoosi järgi läheb ilm alanud nädalal iga päevaga veidi jahedamaks ning jaanipühade ajaks ulatuvad õhusooja maksimumid napilt 17 kraadini, samuti võib  tulla vihma.

Teisipäeval suundub madalrõhkkond Botnia lahe äärde ja selle servas on Eestis vihmahoogudega ja jahedam ilm. Edela- ja läänetuul ulatub öösel puhanguti 14, hommikul alates saartest tugevneb, päeval on sisemaal puhanguid 14, saartel ja rannikul kuni 21 m/s. Sooja on öösel 10-15, päeval 17 kraadist lääneservas 22-23 kraadini Ida-Eestis, pärastlõunal muutub ilm veidi jahedamaks.

Kolmapäeval madalrõhulohk ühes paksema pilvemassiga eemaldub ja üle Eesti liigub kõrgrõhuhari. Ilm on enamasti sajuta õhtuni, siis jõuavad saartele vihmapilved. Puhub väga tugev edela- ja läänetuul. Öösel on sooja 10-15, päeval 17-22 kraadi.

Neljapäeval kõrgrõhuhari eemaldub ja tugevas lääne-edelavoolus suundub uus madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Läänemere ümbruse. Ööpäeva jooksul peaks vihma kõikjal sadama. Edela- ja läänetuul on öö hakul veel väga tugev, hommikuks muutub rahulikumaks ja on päeval mõõduka tugevusega. Öösel on sooja 10-15, päeval 15-19, Kagu-Eestis kuni 23 kraadi.

Reede öösel koondub madalrõhkkond Läänemere kohale, toob Eestise vihma ja üürikeseks on tuul rahulikum. Päeval suundub madalrõhkkond Soome poole ja selle lõunaservas sajab Eestis hoovihma, edela- ja läänetuul tugevneb uuesti. Öösel on sooja 10-11 kraadist Lääne-Eestis 16-17 kraadini idaservas, päeval 14-19 kraadi.

Laupäeval kaugeneb madalrõhkkond Lapimaale ja selle mõju on veidi väiksem, tuul nõrgeneb. Hoovihma on öösel hõredalt, päeval on aga tingimused soodsad rünksajupilvede arenguks ja vihmahooge võib Mandri-Eestis laialdasemalt olla. Loodevoolus kandub Läänemere äärde jahedus. Öine õhutemperatuur langeb sisemaal 7-8 kraadini, rannikul on kuni 13 kraadi, päeval tõuseb 15-17 kraadini ning kus enam päikest, seal võib tõusta kraad-paar kõrgemale.  

Pühapäeval laieneb madalrõhkkonna serv uuesti Eestile lähemale. Öösel on vihma võimalus väiksem, päeval sajab vihma tõenäoliselt Ida-Eestis. Öösel on sooja 6-10, rannikul kuni 13 kraadi, päeval 13-17 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäevane prognoospilt on vastuoluline. Kui tingimused muutuvad soodsaks madalrõhkkonna tulekuks Läänemere äärde, siis saame tõhusa vihmalisa. Kui sajupilvedega ümbritsetud madalrõhkkondadest üks koondub Venemaa ja teine Skandinaavia kohale, siis nende kahe vahel on õhurõhufoon kõrgem ja sajuhooge harva.