Selle aasta 1. juulist tohib hambaravis elavhõbeda sisaldusega amalgaamist hambaplomme kasutada alla 15-aastaste laste, rasedate ja rinnaga toitvate naiste puhul ainult sellisel juhul, kui hambaarst peab seda patsiendi meditsiiniliste erivajaduste tõttu hädavajalikuks.

Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepa sõnul oleks patsientidel juba praegu mõistlik hammaste parandamisel elavhõbedavabu plomme küsida. „Kui teie arst soovib paigaldada niiöelda hõbe- või tinaplommi, küsige kindlasti tema käest põhjendust,“ ütles Tagne Ratassepp.

Need, kellele juba on elavhõbedat sisaldavad hambaplommid kunagi paigaldatud, olemasolevaid plomme ilma mõjuva põhjuseta uute vastu vahetama ei peaks. „Hambaplommi tasub uuendada siis, kui selleks reaalne vajadus tekib. Lähtuda tuleb põhimõttest, et uue hambaplommi paigaldamisel tasub alati eelistada amalgaamivaba toodet.“

Alates 1. jaanuarist 2019 võib vastavalt Euroopa Liidu määrusele 2017/852 amalgaami kasutada ainult valmis doseeritud kapseldatud kujul ning amalgaami käitlevate arstide kabinet peab olema varustatud amalgaamiosakesi koguva amalgaamiseparaatoriga. Amalgaami käitlemiseks peetakse muuhulgas ka elavhõdedat sisaldava hambaplommi või sellist hambaplommi sisaldava hamba eemaldamist. 

Elavhõbe on mürgine aine, mida võib leida metüülelavhõbeda kujul kalades, mereandides, ökosüsteemides ja eluslooduses ning mis kujutab ohtu inimeste ja loomade tervisele. Elavhõbe võib organismi sattuda kas metallilise või vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna,  mis on organismi jaoks kõige ohtlikum.

Amalgaami kasutamine on üks Euroopa Liidu meetmetest keskkonna ja inimeste tervise hoidmisel. 2017. aasta lõpuks tekitati Euroopa Liidus üle 6000 tonni vedelaid elavhõbedajäätmeid, elavhõbeda kasutamine hambaamalgaamis on elavhõbeda ulatuslikem kasutusviis Euroopa Liidus ja kujutab endast märkimisväärset saasteallikat.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti kinnitusel maksab riik ka tänavu oktoobris üksi elava pensionäri toetust, millele on õigus neil vanaduspensionäridel, kelle pension jääb alla 492 euro.

„Minu poole on pöördunud mitmed murelikud inimesed, kes tunnevad huvi üksi elava pensionäri toetuse ja selle saamise tingimuste vastu. Tahan kõigile rahustuseks öelda, et eelmise aastaga võrreldes on kasvanud pensionisumma, mis tagab toetuse maksmise. Selle saamiseks peab kättesaadav vanaduspension jääma 2018. aastal alla 492 euro. 2017. aastal oli vastavaks piiriks 470 euro suurune pension. Toetuse enda  suuruseks on ka tänavu 115 eurot,” ütles Kütt. 

Sotsiaalkindlustusamet maksab oktoobri alguses seda toetust neile inimestele, kes on vanaduspensionieas ja elavad rahvastikuregistri andmetel üksi. Andmeid kontrollitakse 1. aprillist kuni 30. septembrini. Toetust ei pea ise taotlema, see makstakse välja registriandmete põhjal. 

Küti sõnul on üksi elava pensionäri toetus nähtud ette ka töötavatele pensionäridele, et soodustada eakate inimeste töötamist. Seega palgatulu toetuse määramisel arvesse ei võeta. Samuti saavad seda hooldekodus elavad vanaduspensioniealised inimesed.

Üksikpensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ega arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.