EESTI UUDISED BNS

Poolaastaga kaotas tööõnnetustes elu kolm inimest

Võrumaa Teataja

Esimesel poolaastal registreeriti 2674 õnnetusjuhtumit tööl, millest 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked - elu kaotas tööl kolm inimest ning selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud. 

Mulluse aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv jäänud samasse suurusjärku. 2017. aastal registreeriti samal ajal 2692 õnnetust, millest 2063 olid kerged ning 628 rasked. Kui aasta eest kaotas elu üks töötaja, siis sel aastal on hukkunud juba kolm töötajat. 

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv õige pisut kahanenud, ent rõõmustamiseks põhjust pole. „Iga tööõnnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. Õnnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale,“ ütles ta. „Lõpuni kõiki tööõnnetusi vältida ei saa, aga lõviosa neist saaks ära hoida, kui järgida ohutusnõudeid ning võtta piisavalt aega töötajate juhendamiseks ja välja õpetamiseks,“ lisas Maripuu. 

Õnnetusterohkeim tegevusala Eestis on jätkuvalt metallitööstus, kus toimus 285 õnnetust. Sellele järgneb kaubandus 258 õnnetusega, riigikaitse 251 ning puidutööstus 211 õnnetusega. Varasema aastaga võrreldes on enim kasvanud õnnetuste arv kaubandussektoris. Enim on vähenenud õnnetuste arv kunsti- ja meelelahutussektoris. Maakondlikult juhtub enim tööõnnetusi Tallinnas, Harjumaal ja Võrumaal, vähim õnnetusi aga Hiiumaal.

Varasema aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv vähenenud kõige enam Tallinnas ning Lääne-Virumaal. Välismaal juhtus enim õnnetusi Eesti töötajatega Soomes ja Rootsis.

Amet: lemmikloomadega reisimisel tuleb olla tähelepanelik

Kuna suvi on reisimiste aeg ja paljud inimesed soovivad välisriikidesse kaasa võtta ka lemmikloomad, tuletab veterinaar- ja toiduamet meelde, et loomadega seotud reeglitega tasub end aegsasti kurssi viia.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul otsitakse sageli vastuseid küsimustele, mis puudutavad lemmikloomade piiriüleseid liikumisi ja nõudeid riikide kaupa. Iseäranis suurt huvi tuntakse seejuures koerte ja kasside transportimisega seonduva vastu. “Koera või kassiga Euroopa Liidus mittekaubanduslikel eesmärkidel reisimisel peab loomaomanikul olema esmalt ette näidata lemmikloomapass, kus on märgitud looma ja tema omaniku andmed ning teostatud vaktsineerimised. Samuti peavad lemmikloomad olema märgistatud mikrokiibiga,” märkis Kaup. 

Täitmiseks kohustuslikke nõudeid on veelgi. Välisriiki reisival üle kolme kuusel lemmikloomal peab olema kindlasti tehtud marutaudivastane vaktsineerimine, mis peab olema teostatud vähemalt 21 päeva enne reisi algust. Loomade viimisel Ühendkuningriiki, Maltale, Iirimaale ja Soome tuleb veterinaararsti poolt koertele teha paelussi vastane tõrje. Parasiiditõrje tuleb teha vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui viis päeva enne kavandatavat sisenemist nimetatud liikmesriikidesse. Rohkem kui viie loomaga reisimise puhul kehtivad liikumisele lemmikloomadega kauplemise nõuded ning sel juhul on vajalik veterinaarsertifikaadi olemasolu. Reisides Euroopa Liidu väliselt peab loomaga kaasas olema sertifikaat, mida väljastab maakondlik veterinaarkeskus.

“Lemmikutega reisimisel tuleb ettevalmistustega alustada varmalt, sest mõned riigid nõuavad loomade liikumisel eriluba või esitavad muid täiendavaid nõudeid. Lisaks aitab reeglite nõuetekohane järgimine tagada loomade turvalise ja tervist kaitsva liikumise nii kodu- kui sihtriigis,” pani Kaup kõigile loomaomanikele, kes planeerivad lemmiku reisile kaasa võtta südamele.  

Üksikasjalik informatsioon lemmikloomaga reisimisega seotud nõuetest on leitav veterinaar- ja toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body&id=967

Laupäeval tuleb sooja kuni 24 kraadi

FOTO: Pixabay

Laupäeval tuleb sooja kuni 24 kraadi ning kohati võib olla äikest, prognoosib ilmateenistus.

Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma, sajutõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub loodetuul 2-8, puhanguti 12 m/s. Sooja on 11-15 kraadi.

Peipsi järvel puhub loodetuul 5-8, puhanguti 12 m/s ja laine kõrgus on 0,4-1 meetrit. Kohati sajab hoovihma. Nähtavus on mõõdukast heani. Sooja on 11-13 kraadi.

Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, mandril on äikest. Puhub loodetuul 5-11, rannikul puhanguti 14 m/s, äikesega kaasnevad tugevamad tuuleiilid. Sooja on 19-24, rannikul kohati 17 kraadi.

Peipsi järvel puhub loodetuul 5-9, puhanguti 12 m/s. Laine kõrgus on 0,4-1 meetrit. Mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Äikesega kaasnevad tugevamad tuuleiilid. Nähtavus on mõõdukast heani. Sooja on 19-21 kraadi.

Ajateenistust alustas 1868 noort

Kutsealuste saabumine Kuperjanovi jalaväepataljoni. 02.07.2018

Esialgsetel andmetel alustas juulis ajateenistust 1868 noort, neist 19 on neiud.

Kaitseressursside ameti esmastele kokkuvõtetele andmetel alustas juulis ajateenistust plaanilise 1761 noormehe asemel 1849 noormeest ning lisaks ka 19 neidu, edastas amet.

"Oma vabal tahtel läks kohustust riigi ees täitma kolmandik kutsealustest," edastas ameti pressiesindaja.

Suurem osa teenistust alustanud noortest saab 11-kuulise väljaõppe järel jao- või reservrühmaülema kutse. Enamus teenistust alustanud noortest on kesk- ja kõrgharidusega.

1. jalaväebrigaadi üksustes alustab teenistust 635 ning 2. jalaväebrigaadis 325 noort. Kalevi pataljonis alustab teenistust 277, mereväes 33, luurekompaniis 17, sõjaväepolitseis 151, staabi- ja sidepataljonis  128 ning toetuse väejuhatuse üksustes 136 noort. Viru pataljonis alustab teenistust 146 noormeest ja kaks neidu.

19 neiust alustab kuus väljaõpet 2. jalaväebrigaadis ning neli 1. jalaväebrigaadi üksustes. Kaks neidu hakkab teenima Kalevi pataljonis, üks mereväes, üks sõjaväepolitseis, üks staabi- ja sidepataljonis ning üks toetuse väejuhatuse üksustes.

1. jalaväebrigaadis teenistus alustanud noored läbivad väljaõppe Tapa, Jõhvi ja Paldiski linnakutes. 2. jalaväebrigaadi ajateenijad läbivad väljaõppe Taara linnakus Võrus.

"Sõdurite tulek tekitab instruktorites ning ülemates alati väikest ärevust - meie kohustus on õpetada tulevasi reservväelasi selliselt, et vajadusel oleksid nad valmis kodumaa eest välja astuda. Olles näinud noori mehi ja naisi, kes sellel nädalal teenistusse astusid, julgen ma olla kindel, et see pinnas, kuhu me teadmised puistame, on viljakas ning maikuu lõpus on meie riik veelgi paremini kaitstud," ütles 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane kaitseväe peastaabi vahendusel ning soovis värskelt teenistust alustanud sõduritele jõudu, sitkust ning uudishimu.

"Sel nädalal 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust alustanud mehed ja naised omandavad järgmise 11 kuu jooksul nii riigikaitseks vajalikke teadmisi kui ka muid praktilisi kogemusi üksuse juhtimisest raskesõidukitega liiklemiseni. Koos sügisel teenistust alustavate kutsealustega moodustavad värsked ajateenijad tarviliku täienduse meie reservstruktuurile," ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal, ehk 1.,2. ja 3. oktoobril.

Riik asub narkomaane karistuse asemel tugiisiku juurde suunama

pixabay

Juunis alustasid Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Põhja prefektuur pilootprogrammiga Sütik, mis annab politseile võimaluse suunata narkootikumide tarvitamisel või väikeses koguses omamise tõttu kinni peetud narkootikumide tarvitajaid karistuse asemel tugiisiku programmi. 

Programm on mõeldud muuhulgas fentanüüli ja amfetamiini tarvitajatele, selles osalemine on tasuta ja vabatahtlik. Programmiga võib liituda ka ilma suunamiseta, selleks tuleb ühendust võtta numbril 58844225 või kirjutada See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..   

Tugiisik toetab programmis osalejat narkootikumide tarvitamisest tekkinud probleemide lahendamisel, aidates tal leida just talle vajalikke tugiteenuseid - näiteks elu- ja töökohta, psühholoogilist nõustamist, võlanõustamist ja sõltuvusravi. Tugiteenus kestab vähemalt aasta ning programmi tulemusena suureneb sõltuvusprobleemidega inimese toimetulek ja väheneb riskikäitumine. 

Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul on tegemist Tallinnas toimiva pilootprogrammiga, mida õnnestumise korral soovitakse laiendada üle kogu Eesti. „Sõltuvus narkootikumidest on haigus, mida saab ja tuleb ravida. Tarvitaja karistamine ei lahenda probleeme, miks inimene üldse narkootikume tarvitama hakkas, ka ei pane see teda tarvitamisest loobuma. Seetõttu on paljudes riikides, näiteks Portugalis, kasutusel kahjude vähendamise ja nõustamise programmid just sotsiaalsete ja psühholoogiliste probleemidega tegelemiseks,“ ütles Kurbatova. „Enamik tarvitajatest on inimesed meie ümber, neil on pered. 40 protsendil narkootikume süstivatest inimestest Eestis on lapsed ja viiendik neist elab oma lastega koos. Aidates tarvitajat aitame me ka tema lähedasi.“ 

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul on Eestis tuhandeid süstivaid narkomaane, kes on sõltuvuse tõttu ühiskonnast paljuski irdunud. „Sageli on need inimesed jõudnud tupikusse – nad ei oska või suuda abi otsida ega näe seetõttu olukorrast väljapääsu. Nad vajavad kedagi, kes nende muresid kuulda võtaks ning kes aitaks neil astuda esimesed sammud olukorra lahendamiseks ja oma elujärje parandamiseks. Nüüd saavad politseiametnikud võimaluse ööpäevaringselt helistada tugiisikule, kes turvalises kohas hakkab sõltlast kohe nõustama ja konkreetseid lahendusi pakkuma. Kui sekkumine on kiire ja abi lähemal, saame sõltlasi rohkem toetada uue elu alustamisel.“ 

„Oleme pikalt selle nimel tööd teinud ja mul on väga hea meel, et täna oleme astunud järjekordse olulise sammu narkoprobleemi lahendamiseks,“ lisas Tambre. 

Sütik on juba teine narkootikumide tarvitajatele mõeldud programm. Aprillis käivitasid TAI ja Põhja prefektuur vaid kanepitarvitajatele mõeldud pilootprogrammi Valik, mille raames suunab politsei kanepit või selle analooge tarvitanud inimese tema nõusolekul nõustamisele. Nõustamise läbinud inimese suhtes ei algatata väärteomenetlust. Programmi raames viiakse läbi kuni kuus nõustamist, mille raames antakse kannabionoidide tarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks vajalikke oskusi. Programmis Valik võib osaleda ka ilma politsei suunamiseta, selleks tuleb ühendust võtta MTÜ-ga Peaasjad meiliaadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või saata SMS või helistada kell 9-17 telefoninumbril 516 3356.

Keskmise töötaja ootus palgale ületab 1600 eurot netos

Võrumaa Teataja

Eesti töötajad sooviksid teenida keskmiselt 1644 eurot kätte, kusjuures võrreldes mulluse kevadega on kasv 164 eurot, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ning teiste partnerite korraldatud tööturu- ja palgauuringust.

Töötajate palgaootus iseloomustab töötajate soove tööalaselt edasi liikuda, samuti palganumbrit, mille pärast suure tõenäosusega ollakse valmis töökohta vahetama. Töötajate keskmine palgaootus kasvas võrreldes möödunud aasta kevadega 10,4 protsenti ja kerkis üle 1600 euro piiri 1644 euroni. Palgauuringus osalenute keskmine arvestuslik netotöötasu oli 2018. aasta aprilli töö eest aga enam kui 500 eurot väiksem – 1128 eurot. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD