Uuring: vaja on magistrikraadiga majandusarvestajaid

Tööjõu ja oskuste tuleviku-uuringu OSKA järgi on tulevikus vaja nii magistrikraadi kui rakenduskõrgharidusega majandusarvestuse spetsialiste, rakenduskõrghariduse lõpetajate osakaal aga kahaneb bakalaureuseõppe kasuks.

Uuringu järgi väheneb rutiinsemate raamatupidamistööde hulk ning arvestusala spetsialistidelt oodatakse üha enam võimekust tõlgendada erinevate andmestike põhjal organisatsioonide juhtimisotsusteks vajalikku infot. Raamatupidamise õppekohtade vähendamine kutsehariduses ning majandusarvestuse rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamine koos magistriõppe mahu säilimisega olid arvestusala uuringu olulisemad ettepanekud.

OSKA peaanalüütik Yngve Rosenbladi sõnul jagub küll magistrikraadiga lõpetajaid, kuid rakendusliku suunitlusega õppekohti jääb vähemaks. „Kuigi kõrgharidusse majandusarvestust õppima asunute arv ei ole viimastel aastatel muutunud, on vähenenud just rakenduskõrghariduse osakaal, mis ei ole tööandjate jaoks soovitatav arengusuund. Rakenduskõrgharidus on tööandjate seas hinnatud ka teistes valdkondades, kuid ometi väheneb õppijate arv oluliselt kiiremini kui bakalaureuseõppes," selgitas Rosenblad.

Kutsehariduses on OSKA uuringust lähtuvalt vastuvõetute arvu vähendatud. Kui 2015/16 õppeaastal oli raamatupidaja eriala kutseõppes 506 vastuvõetuga suuruselt teisel kohal, siis 2017/18 õppeaastal viiendal – 305 vastuvõetuga.

OSKA arvestusala uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et suurem osa neist on kas ellu viimisel või plaanitakse ellu viia - vastavalt 65 ja 18 protseti. Ligi viiendik ettepanekutest olid ka sellised, mida rakendada ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud arvestusala eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks täpsustati ettepanekute sisu ja vastutajaid.

2016. aastal valminud uuringus analüüsiti, milline on arvestusala tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.