Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud Eesti alkoholi turu ja tarbimise uuringu kohaselt kasvas Eesti elanike alkoholi tarbimine mullu 0,7 protsenti 10,3 liitrile absoluutalkoholile täiskasvanu kohta.

"Jõudsime näitjani 10,3 liitrit absoluutalkoholini. Aastaga oli kasv 0,7 protsenti ja see annab õiguse rääkida, et ei ole muutust turul, turg on üsna stabiilne," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing pressikonverentsil.

Eesti täiskasvanud elanike 2017. aastal keskmiselt tarbitud 10,3 liitrit absoluutalkoholi on 0,08 liitrit enam kui aasta varem. Kõigi elanike kohta oli see näitaja 2017. aastal 8,62 liitrit ning on jäänud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele, seisab sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust "Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal", teatas sotsiaalministeerium.

Möödunud aastal ostsid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu ehk vanuses 15 ja rohkem aastas kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit, mida on 0,7 protsenti rohkem kui aasta varem, millest kanged alkohoolsed joogid moodustasid 3,6 liitrit, mida on 2,7 protsenti vähem kui aasta varem, sealhulgas ostetud viina kogus vähenes 5 protsenti 2,2 liitrile. Ostetud õlle maht kasvas 2,4 protsenti 4,3 liitrile, viinamarjaveinide kogus 4,6 protsenti 1,8 liitrile ja teiste lahjade alkohoolsete jookide kogus 0,4 protsenti 0,6 liitrile.

Siseturg ehk legaalne müük Eesti siseturul on aastaga oluliselt vähenenud 15,6 liitrilt puhtalt alkoholilt täiskasvanu kohta 13 liitrile. Illegaalne müük Eestis on püsinud 0,5 liitri tasemel. Välismaalt ostetud alkoholi kogus on kasvanud 0,8 liitrilt 2,6 liitrini puhta alkoholini täiskasvanu kohta.

Välisturistide Eestis kaasaostetud kogus langes 2016. aasta 5,5 liitrilt 4,6 liitrile. Välisturistide tarbimine Eestis eelmisel aastal ei muutunud ning püsis 1,2 liitril.

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt, enamasti Lätist, ostetud alkohol 2017. aastal absoluutalkoholis 2,6 liitrit ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Tarbimisstatistikat võib mõjutada ka piiripoodidest lätlaste ja soomlaste ostetud alkohol.

"Eesti elanike alkoholitarbimine on liialt kõrge ja kõik võimalused tarbimise vähendamiseks on olulised. Riigi alkoholipoliitika on nagu tööriistakast, kus on väga mitmeid tööriistu ja hinna tõstmine läbi aktsiiside on vaid üks alkoholipoliitika tööriist," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

"Nüüd on selge, et see meede on end ammendanud, kuna suure hinnaerinevuse tõttu on tekkinud piirikaubandus Lätiga. Kuigi siseturu müük on langenud, tehti ostud odavama müügitasemega Lätis, mistõttu alkoholi kogutarbimine ka ei vähenenud. See tähendab, et alkoholitarbimise vähendamiseks tuleks enam tähelepanu pöörata teistele alkoholipoliitika meetmetele," lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul näitab tarbimisnumber, et meie sõltuvus alkoholist on jätkuvalt suur. "Alkoholitarbimise vähendamiseks on vajalik tervikliku alkoholipoliitika järjepidev elluviimine ja seda me ka teeme," ütles Jesse. "Alles möödunud nädalal jõustusid alkoholireklaami muudatused, mis vähendavad nende reklaamide atraktiivsust. Samuti oleme laiendanud ravivõimalusi ja viime ellu tegevusi ka teistes alkoholipoliitika valdkondades."

Terviklik alkoholipoliitika hõlmab maailma terviseorganisatsiooni (WHO) poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Seejuures on 2016. aasta kohta esitatud tarbimisnumbrid korrigeeritud vastavalt täpsustatud statistikale varasemast suuremaks, tõstes seda 0,3 liitri võrra.

KredEx võtab esmaspäevani vastu kodutoetuse taotlusi, mis on mõeldud madala sissetulekuga lasterikastele peredele - kokku panustab riik lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse üle kolme miljoni euro.

Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus. Toetust saavad pered, kellel puudub eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga kodus piisavalt sooja temperatuuri või on eluohtlikud. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot, teistkordsel taotlemisel 5000 eurot. 

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealhulgas on pere jaoks mõistlikel eeldustel  liiga väike. Eelmisel aastal kasutati toetust kõige enam eluaseme renoveerimiseks ja eluaseme soetamiseks.  

Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.