Iga kolmas Eesti inimene ostaks kinnisvara Lõuna-Euroopasse

SEB kodulaenu uuringust selgus, et 60 protsenti eestimaalastest ostaks majanduslikel võimalustel kinnisvara Eestist väljapoole, seejuures enim ehk lausa 35 protsenti soetaks vara Lõuna-Euroopasse.

Uuringu kohaselt oli Lõuna-Euroopasse kinnisvara soetamine kaalumist väärt võimalus ligi poolte 30- kuni 50-aastaste Eesti inimeste jaoks. Samuti kaaluksid seda eelkõige kõrgepalgalised, iseenda tööandjad, aga ka nelja- ja enamaliikmelised pered. 

„Küsitlusnumbrid kinnitavad vahepeal ka ajakirjanduses väga aktiivselt kajastatud rahakate eestlaste seas levivat trendi soetada omale kinnisvara eelkõige Hispaaniasse. Lisaks eelmainitutele kaaluvad välismaale kinnisvara soetamist tegelikult ka lastega pered. Neid võib ajendada välismaale kinnisvara soetamist kaaluma nii Eesti ebakindel geopoliitiline olukord kui ka kiiresti kasvanud tarbijahinnad, mis koos laste pealt arvestatud maksusoodustuste kaotamisega on perede eelarved pannud suurema surve alla,“ märkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang. 

Kinnisvara Lõuna-Euroopasse soetamist näeb ühe võimalusena 51 protsenti Harjumaa inimestest, mis on Eesti kõrgeim näitaja. Tallinnas kaaluks sedasama vaid 36 protsenti vastanutest. „Mõnevõrra üllatuslikult kõrge oli see number ka Jõgeva- ja Valgamaal, kus Lõuna-Euroopasse kinnisvara soetamist kaaluks üle 40 protsendi vastanutest,“ sõnas Hallang. „See võib tuleneda ka tõsiasjast, et tegu on maakondadega, kus sissetulekud on Eesti ühed madalaimad.“

Kõige rohkem neid, kes ei kavatseks välismaale kinnisvara soetada, oli Hiiu-, Järva-, Saare-, Viljandi- ja Võrumaal, kus tervelt 60 protsenti või rohkem vastanutest ütles, et ei mõtleks välismaale kinnisvara soetada ka siis, kui selleks oleks võimalust. „Nendest numbritest võib järeldada, et paljud suurematest tõmbekeskustest väljaspool elavad inimesed armastavad oma kodukohta ega sooviks sealt ära kolida,“ märkis Hallang.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta märtsis, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1001 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.