Naastrehvid või lamellrehvid – milline on sinu jaoks õige valik?

Eestis jagunevad talverehvide valikul inimesed laias laastus kaheks - ühed peavad parimaks valikuks naastrehve, teised eelistavad lamellrehve. Mõlemal rehvitüübil on omad eelised ja piirangud, kuid oluline on teada, et mõlemad sobivad Eesti talvetingimustesse. Küsimus on pigem sinu sõiduharjumustes ja keskkonnas, kus sa enim liigud.

Erinevad rehviosad

Talverehvide mustrit uurides võib silma hakata mitmesuguseid detaile, millel kõigil on oma roll või päritolu. Üks sagedasemaid arusaamatusi tekib kummist moodustiste puhul, mida peetakse sageli ekslikult naastudeks, kuigi tegelikult on tegu rehvi tootmisest järele jäänud kummitükikestega. Need kummist tükikesed kuluvad sõitmise käigus kiiresti maha ega mõjuta rehvi toimimist.

Naastud on aga täiesti erineva otstarbega, need on rehvi sisse paigutatud metallist ogad, mis tagavad parema pidamise just jäistel teedel. Nende olemasolu teebki tavalisest lamellrehvist naastrehvi. Samas võib iga naastrehvi pidada ka lamellrehviks, sest tal on samuti mustrisse lõigatud peened sooned ehk lamellid. Need lamellid suurendavad haarduvust ja aitavad juhtida lund ja vett mustrist eemale, parandades sellega juhitavust libedates oludes.

Lamellrehvidel puuduvad naastud, mistõttu võivad nad äärmusliku jäätumise korral võib juhtuda, et pidurdusteekond pikeneb võrreldes naastrehvidega. See ei tähenda, et lamellrehvid oleksid halvemad, vaid et nende sobivus sõltub konkreetsest sõidukeskkonnast ja ilmastikutingimustest.

Lamellrehvid

Lamellrehvid on eriti sobiv valik neile, kes sõidavad peamiselt linnatingimustes, kus teehooldus on talviti korralik ja teed püsivad puhtana. Kaasaegsed lamellrehvid on valmistatud spetsiaalsest kummisegust, mis säilitab oma elastsuse ka väga madalatel temperatuuridel. See tähendab, et isegi krõbedas pakases säilib hea haarduvus ja sõit on turvaline.

Üks suuremaid eeliseid lamellrehvide puhul on nende vaikne töö. Kuna neil puuduvad metallnaastud, on veeremismüra märgatavalt madalam, mis tuleb eriti hästi esile just linnaasfaltidel. Lisaks sellele on lamellrehvid sageli ka soodsama hinnaga kui naastrehvid, mis muudab need paljudele taskukohasemaks valikuks. Lamellrehvidega saab rehvivahetuse teha juba enne esimese lume saabumist, mis aitab vältida järjekordi rehvivahetuspunktides ja vähendada ootamatute ilmaolude tõttu liikluses tekkida võivaid riske.

Kuigi lamellrehve saab mõningatel juhtudel kasutada aastaringselt, näiteks kui sõidetakse vähe ja tingimused on soodsad, ei sobi need siiski alati asendama suverehve. Lisaks võib lamellrehvi haarduvus siledal jääl jääda alla naastrehvile, mis tähendab, et eriti jäistes tingimustes võib naastrehv pakkuda suuremat kindlustunnet. Seetõttu tuleks lamellrehvide valikul arvestada nii oma sõidukohtadega kui ka talvetingimuste iseloomuga.

Naastrehvid

Naastrehvid on talvistes oludes kõige tõhusam valik, kui liikumine toimub sageli jäistel või hooldamata teedel. Need rehvid on mõeldud maksimaalse haarduvuse tagamiseks just sellistes tingimustes, kus lumi on tihenenud või tee on kaetud läbipaistva jääkihiga. Naastude olemasolu aitab tungida jää pinnast läbi ning vähendada libisemisohtu, mistõttu on naastrehvid eriti sobilikud kasutamiseks maapiirkondades, kõrvalteedel ja kohtades, kus teehooldus on harvem või puudulik.

Naastrehvide suurim eelis seisnebki nende erakordses pidamises jääl. Just see omadus annab neile eelise olukordades, kus lamellrehv võib jääda hätta, näiteks musta jää või peegelsileda teekatte korral. Lisaks toimivad naastrehvid hästi ka lumistel teedel, eriti kui lumi on paksult maas või osaliselt sulanud ning seejärel uuesti jäätunud.

Samas kaasnevad naastrehvidega ka teatud puudused. Esiteks on need märksa mürarikkamad kui lamellrehvid, eriti kui sõit toimub puhtal ja kuival asfaltteel, mida sageli kohtab just linnatingimustes. Lisaks on naastrehvide kasutamine Eestis hooajaliselt piiratud – neid tohib kasutada alates 15. oktoobrist ning vajadusel kuni 30. aprillini. Suvel sõitmine naastrehvidega on keelatud, seega tuleb omada eraldi suverehve.

Naastrehv võib kulutada rohkem teekatet, mis on üheks probleemiks suurema liikluskoormusega teedel. Samuti on need üldiselt kallimad kui lamellrehvid, nii ostuhinna kui ka vajaduse tõttu omada kahte erinevat rehvikomplekti. Sellegipoolest jäävad need parimaks valikuks juhile, kes soovib maksimaalset kindlustunnet keerulistes ja libedates oludes.

Kuidas leida sobiv talverehv?

Kõige usaldusväärsem tunnus on rehvi küljel olev sümbol, mis kujutab kolme mäetippu ning nende vahel lumehelvest. Seda tähist tuntakse ka nime all mountain snowflake, ning just see näitab, et rehv vastab rangetele talvistele haarduvusnõuetele ja sobib kasutamiseks Põhjamaade karmides ilmastikutingimustes.

Talverehvid, mis on tähistatud M+S märgisega ehk mud and snow ei tähenda veel, et rehv sobib talviseks sõiduks. See märgistus viitab üksnes üldisele pori- ja lumekindlusele, kuid ei kinnita, et rehv toimiks ohutult madalatel temperatuuridel või jäistel teedel. Seetõttu ei loeta M+S tähist enam paljudes riikides piisavaks talverehvinõuetele vastamiseks.

Kui soovid olla kindel, et sinu valitud rehv sobib Eesti ja teiste Põhjamaade talveoludesse, otsi alati kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit, just see näitab, et rehv on tõeliselt talveks loodud. Tänapäeval on rehvi müük e-poodides mugav ning tavaliselt on saadaval lai valik kvaliteetseid talverehve. Enne ostu tasub ka konsulteerida spetsialistiga, et valida just sinu sõidukile ja vajadustele sobivaim lahendus.