EESTI UUDISED BNS

KIK rahastab üheksa jäätmejaama rajamist 1,2 miljoni euroga

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) otsustas rahastada jäätmete ringlussevõtu toetamise taotlusvoorust üheksa jäätmejaama rajamist 1,2 miljoni euroga.

"Jäätmete ringlussevõtmise arendamiseks on vaja tõhusamalt liigiti koguda jäätmeid ning jäätmejaamad on selleks hea viis," ütles KIK-i juhataja Veiko Kaufmann pressiteate vahendusel. "Loodame, et need üheksa annavad olulise tõuke edasi."

Toetust said Saku, Raasiku, Anija vallavalitsused valla jäätmejaamade rajamiseks, samuti toetati Keila linna jäätmejaama rajamist. Peipsiääre vallavalitsus saab rajada jäätmejaama Alatskivile, Väike-Maarja vallavalitsus Rakkesse ning Kanepi vallavalitsus Kanepile.Toetati ka MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse projekti parandamaks ehitusjäätmete ringlusse andmise võimalusi Lääne-Virumaal ning OÜ Paikre põllumajandusplastijäätmete kogumise edendamist Lääne-Viru ja Võru jäätmekeskustes ning Maasi ja Läänemaa jäätmejaamades.

Põllumeestel on veel kuu aega vedelsõnniku põldudele laotamiseks

Võrumaa Teataja

Keskkonnainspektsioon tuletab põllumeestele meelde, et vedelsõnniku põldudele laotamiseks on jäänud kuu aega, alates 15. novembrist on vedelsõnniku põldudele laotamine keelatud.

"Praegused ilmad on tekitanud võib olla teatud muretuse, et suvi üha kestab, aga sügis koos vihmade ja lörtsiga ei jää kindlasti tulemata. Sellepärast ei tohiks sõnniku välja vedamisega liialt venitada,“ ütles keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Allar Leppind pressiteate vahendusel.

"Mäletame, kui keerulises olukorras olid põllumehed eelmisel sügisel, kui pidevate vihmasadude ja pehme pinnase tõttu muutus sõnniku põldudele vedamine ja laotamine võimatuks. Paljudel põllumeestel tekkisid sõnniku hoidlasse mahutamisega tõsised probleemid," lisas ta.

Ehkki seaduse järgi on vedelsõnniku laotamiseks aega 15. novembrini, võib see periood ilmastikutingimuste halvenemisel lüheneda. Nimelt on veeseaduses punkt, mis lubab keskkonnaametil, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada vedelsõnniku laotuskeelu alates 1. novembrist.

Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud juba 20. septembrist, lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei tohi laotada 15. oktoobrist.

Nii vedelsõnniku kui ka mineraalväetiste laotamise keelud kehtivad kuni 20. märtsini aga ka muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud. Piirangu eesmärk on ära hoida sõnnikus olevate toitainete leostumine pinna- ja põhjavette, mis on väga tõsine keskkonnaoht, seda eriti kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades, sealhulgas nitraaditundlikul alal.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul nõuavad veeseaduse järk-järguliselt jõustuvad sätted põllumeestelt vähemalt 19 miljoni euro väärtuses investeeringuid sõnnikuhoidlate ehitamiseks ja laotustehnoloogiatesse.

Lõunaeestlastele on aasta olnud tulesurmade poolest väga ränk

FOTO: VT

Lõunaeestlaste jaoks on see aasta olnud tulesurmade poolest viimase kolme aasta tõsiseim - tulekahjudes on hukkunud kümme inimest, mis on ligi kolmandik Eesti tulesurmade koguarvust.

Sel kolmapäeval korraldab Lõuna päästekeskus Tartus tuleohutuse seminari, kus omavalitsuste esindajatega arutatakse, kuidas eluhoonete tulekahjusid ja tulesurmasid tulemuslikumalt ennetada.

Vaatamata päästeameti tublile ennetustegevusele ja heale koostööle partneritega on tulesurmade arv viimastel aastatel sarnases suurusjärgus püsinud. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli Lõuna-Eestis tulesurmasid mõlemal korral kokku üksteist. Tänavu oktoobriks on tules hukkunud juba kümme inimest. Kümnest hukkunust kaheksa olid pensioniealised inimesed.

„Tules hukkuvad sageli nõrgemad, kelle on unustanud lähedased ja keda ei märka aidata ka naabrid,“ ütles Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. „Suitsuandur on igas kodus kohustuslik tehniline kaitsevahend, kuid abitumad inimesed vajavad elavaid kaitseingleid, kes oskaks nende kodus tulekahju riske tähele panna ja murede lahenduseks abi otsida.“

Margo Klaos lisas, et pereliikmete ja lähedaste puudumisel võiks need inglid olla inimesed oma kogukonnast, sest igal ühel peab olema keegi, kes märkaks tema abituks jäämist või ohtu sattumist ja suudaks tuge pakkuda.

Eluhoonete tulekahjude ja tulesurmade ennetamiseks külastavad ka Lõuna päästekeskuse päästjad igal aastal tuhandeid kodusid, kus ohutusalaseid nõuandeid jagatakse. Eelmisel aastal käisid Lõuna päästekeskuse päästjad selleks 4075 kodus. Selle aasta lõpuks on plaan nõustada 5500 Lõuna-Eesti kodu. Eelmisel aastal külastati Eestis kokku 18 000 kodu. Sel aastal on nõustatud kodude arvuks planeeritud 22 000. Päästeamet alustas kodunõustamistega 2006. aastal, kui tules hukkus aastas 164 inimest. Hukkunute arv on praeguseks vähenenud neli korda ja eluhoonete tulekahjude arv ligikaudu kolm korda.

Lisaks nõustamistele on käimas kaheaastane projekt „500 kodu tuleohutuks“, mille toel on praeguseks parandatud tuleohtlikke kütteseadmeid ja elektrisüsteeme 26 Lõuna-Eesti kodus, 38 kodus tööd veel käivad ning remonditööde ootel on veel kümneid kodusid. Need kodud saavad korda siseministeeriumi ja omavalitsuste rahaeraldiste toel. Projekti elluviimist koordineerib igas regioonis päästekeskus ning juhtumipõhiselt omavalitsus. Abikõlbulikud kodud valiti välja kodukülastuste andmete ning omavalituste ettepanekute põhjal.

Reformierakond lubab kärpida riigipalgaliste arvu 4000 võrra

Reformierakonna juhatus kiitis heaks erakonna põhilubadused riigireformi küsimustes, lubades vähendada lähiaastatel riigipalgaliste arvu 4000 võrra. 

“Keskerakonna valitsus on pannud riigireformi pausile ja loobunud olulistest struktuursetest muudatustest. Reformierakond leiab, et riigireform vajab uut hoogu,” märkis endine riigihalduse minister Arto Aas. 

Reformierakond lubab riigikogu valimiste programmis vähendada riigipalgaliste inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra, vähendada üleliigset õigusloomet ja riigiasutuste arvu ning anda uue hingamise e-riigi arengule. 

“Ka eelmises valitsuses vähendasime riigipalgaliste arvu üle 1500 inimese võrra aastas, ilma, et inimestele pakutavad teenused oleks halvenenud. Kuna Eesti maksumaksjate arv lähiajal väheneb, on see jätkuvalt vajalik ning ka täiesti võimalik ilma õpetajate, politseinike, meditsiinitöötajate või päästjate töökohtade kallale minemata,” märkis Aas.

Päästeamet rõhutab vingugaasianduri olulisust

Foto on illustratiivne

Päästeamet rõhutab vingugaasianduri olulisust kodudes, kus kasutatakse gaasiseadmeid või tahkekütte seadmeid, nagu ahje, pliite ja katlad.

"Päästeametil on viimastel aastatel tulnud järjest enam tegeleda erinevate kodumajapidamises gaasi kasutamisega seotud sündmustega," ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu pressiesindaja teatel. "Asjaolu, et väljakutsete arv on tõusnud, näitab, et inimesed on oma gaasiseadmetega hädas."

Tammearu lisas, et juhul, kui inimene ei tea, kes on gaasiseadme on ehitanud ja millal seda viimati hooldati, siis peab seadet laskma kohe spetsialistil kontrollida.

"Tahaksin aga panna kõigile, kel on kodus gaasiseade, tahkel küttel katel, ahi või pliit, südamele - palun paigaldage oma koju vingugaasiandur. See on ainus viis aru saada, et toas on vingugaas," sõnas Tammearu.

Tallinnas Kakumäe elamurajoonis hukkusid laupäeva õhtul gaasimürgituse tõttu kaks last.

Sündide arv ületas viiendat kuud järjest surmade arvu

Võrumaa Teataja

September oli viies kuu järjest, kui Eestis registreeriti sünde rohkem kui surmasid.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti septembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1107 sündi ja 1073 surma. Septembris sündis 538 tütarlast ja 569 poisslast.

Tänavu mais registreeriti 1253 sündi ja 1248 surma, juunis registreeriti Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1211 sündi ja 1119 surma, juulis 1419 sündi ja 1226 surma, augustis 1318 sündi ja 1243 surma. 

Tänavu septembris sündis 15 paari kaksikuid, neist neli paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kuus segapaari. 

Tallinnas registreeriti 374 sündi, Harjumaal 156, Hiiumaal 8, Ida-Virumaal 79, Jõgevamaal 22, Järvamaal 24, Läänemaal 18, Lääne-Virumaal 45, Põlvamaal 19, Pärnumaal 91, Raplamaal 20, Saaremaal 14, Tartumaal 150, Valgamaal 20, Viljandimaal 37 ja Võrumaal 30 lapse sünd.

Eelmisel kuul sõlmiti 458 abielu, neist 43 notarite ja 49 vaimulike poolt. Lahutati 232 abielu, neist 33 notarite poolt.

Uus nimi anti 129 inimesele, neist eesnimi 21, perekonnanimi 99 ning ees- ja perekonnanimi 9 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 76 naist ja 53 meest.  

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1184 sündi, 1124 surma, 588 abielu, 236 abielulahutust ja 129 inimesele anti uus nimi. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD