Valitsuse poolt augustis eraldatud 20 miljonit eurot, mis võimaldab Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu anda käibelaenu põua tõttu kannatavatele põllumajandustootjatele, on osutunud tõhusaks meetmeks keerulises olukorras põllumeeste olukorra leevendamisel.

„Kuigi tänaseks on laenutaotlusi esitatud alla poole valitsuse poolt eraldatud summa ulatuses, siis tegelik laenuvajadus selgub alles kevadeks. Kuna tegemist on laenu, mitte tagastamatu abiga, siis taotlevad põllumehed seda just sellel ajahetkel, mil vajadus laenuraha järele tekib,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Atsi sõnul on põllumajandusettevõtjad enamus kohustustest ajatanud novembrisse-detsembrisse. Osadele ettevõtjatele annab MESi käibelaen võimaluse tasuda vanad kohustused. Talve jooksul enne kevadkülve on aga vaja hakata varuma ka väetist ja seemet, mille ostuks on osadel tootjatel samuti vaja laenu võtta.

Põllumajanduskoja ja taluliidu hinnangul on väga positiivne, et valitsus tegi operatiivse otsuse laenuraha eraldamiseks. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antav käibekapitali laen aitab leevendada just nende põllumeeste olukorda, kes on põua tõttu sattunud kõige suurematesse raskustesse ning vajavad ettevõtte jätkusuutlikkuse kindlustamiseks lisavahendeid.

Arvestades põua tõttu tekkinud suuri kahjusid loodavad põllumeeste esindusorganisatsioonid siiski, et Euroopa Komisjon ja valitsus leiavad lisavõimalusi sektori toetamiseks. Nii valitsus kui põllumajandusorganisatsioonid on pöördunud ka Euroopa Komisjoni poole palvega leida võimalusi tekkinud olukorra leevendamiseks.

Põud on tekitanud probleeme paljudele põllumeestele Eesti erinevates piirkondades. Põllumajanduskoja hinnangul jääb tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaak tänavu möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra väiksemaks, kuid tootjate ja piirkondade lõikes on olukord väga erinev. Loomakasvatussektorit kimbutavad rohusööda nappus ja suurenenud tootmiskulud. Põud ei jätnud puutumata ka puu- ja köögivilja- ning kartulikasvatajaid.

22. oktoobri seisuga oli käibekapitali laenu väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele küsinud kokku 116 taotlejat kogusummas 8,5 miljonit eurot, mis moodustab 43% valitsuse poolt eraldatud 20 miljoni euro suurusest kogusummast. Sama päeva seisuga oli MES laenu otsuse teinud 63 taotlusele summas 3,9 miljonit eurot. Otsuse saanud põllumeeste keskmine laenuintress on olnud 4,5 %. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu otsustas 5. oktoobril suurendada laenusummat taotleja kohta seniselt 100 000 eurolt maksimaalselt 200 000 euroni.

Majandusministeerium töötas välja lennupiirangute määruse muudatuse, millega seab piirangud droonidele ehk mehitamata õhusõidukite lennutamisele, vahendab ERR.

Droonide laiatarbekaubaks muutumise tulemusel on viimastel aastatel sagenenud vahejuhtumid julgeoleku ja siseturvalisuse valdkonnaga seotud objektidel ning nende vahetus läheduses. Näiteks võib mehitamata õhusõidukite abil pildistada, filmida ning keelatud tegevusena kaupa riigikaitseobjektidele transportida. Lisaks on võimalik mehitamata õhusõidukitega rünnata erinevaid objekte ja ka isikuid, seisab seletuskirjas.

Lennupiirangu kehtestatava ala ülapiiriks on 500 jalga ehk 152 meetrit maa- või veepinnast. Ülalpool seda piiri on vaja juba lennuameti luba ja kooskõlastust. Drooni lennutamist määrusega nimetatud kinnistute kohal on vaja igal korral kooskõlastada.

Teiseks sätestab määrus, et lennupiirangu alla kuuluva ala või objekti piirialale võib lisanduda julgeoleku tagamiseks ohutusala perimeeter kuni 200 meetri ulatuses.

Kaitseministeeriumi valitsemisala objektide puhul on tegemist territooriumitega, millel teostatakse sõjalist väljaõpet, laske- ja lennuharjutusi, taktikalisi manöövreid ning hoiustatakse kaitseväe ja Kaitseliidu vara. Neil objektidel on viimaste aastate jooksul registreeritud mitmeid vahejuhtumeid, kus mehitamata õhusõidukite käitamine on toimunud ilma vastavat luba omamata.

Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate vanglate puhul on lennupiirangu kehtestamine vajalik vanglate julgeoleku tagamiseks, eelkõige keelatud esemete vangla territooriumile toimetamise takistamiseks.

Samuti aitab lennupiirangu seadmine takistada vangla teadmata territooriumi filmimist või fotografeerimist eesmärgiga kasutada salvestisi keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamiseks sobivaima koha leidmiseks või ka kinnipeetavate võimaliku põgenemise kavandamiseks.

Vanglad on viimastel aastatel fikseerinud mitmeid juhtumeid, kus mehitamata õhusõiduk on lennanud vangla territooriumi kohal või liikunud vangla suunas selle vahetus läheduses. Neist ühel juhul kukkus droon vangla territooriumil asuva hoone katusele ning selle lennutajana tuvastati isik, kes oli varasemalt samas vanglas karistust kandnud.

Droonide kasutamise sageduse tõusu ilmestab fakt, et kui varasemalt on lennutamise juhtumeid fikseeritud üks kuni kaks korda aastas, siis eelmisel aastal oli mehitamata õhusõidukite liikumisi vangla kohal registreeritud neljal korral. Tänavu augusti lõpu seisuga on samuti fikseeritud kaks juhtumit, kus mehitamata õhusõiduk liikus vangla vahetus läheduses.