Kuigi varguste ja sissetungide määrad on langemas üle kogu Euroopa, ei tohiks rutakalt oma valvsust vähendada. Nii ametivõimud kui ka turvasüsteemide loojad julgustavad koduomanikke suurendama kodu turvalisust, eriti, kui kodus ei ole veel usaldusväärset turvasüsteemi.

Eurostati andmete kohaselt on röövide määr langenud 2012-2016 vahemikus 24% üle kogu Euroopa Liidu. Veelgi enam, sissetungide määr on langenud 10%, Eesti on seejuures üks riikidest, kus on kõige vähem sissetunge 100 000 inimese kohta: umbes 100 juhtumit 2016. aastal.

Ehkki statistika on positiivne, ei ole veel põhjust rõõmustamiseks. Märkimisväärne langus võib tuleneda asjaolust, et aina rohkem koduomanikke on paigaldanud koju turvasüsteeme nagu seifid või turvakaamerad. Erinevad uuringud on näidanud, et kurjategijad väldivad kodusid, kus on turvasüsteem – lausa 60% murdvarastest on öelnud, et nad on teadlikult vältinud turvasüsteemidega kodusid.

Lisaks võimekale turvasüsteemile aitab väärisesemeid turvalisena hoida seif. Uuringud on näidanud, et murdvarastel läheb aega vähem kui 10 minutit kuriteo toimepanemiseks – sissemurdmiseks ja väärisesemete leidmiseks. Kui esemeid hoitakse aga seifis, on peaaegu võimatu keskmisel murdvargal lahkuda hoonest millegi väärtuslikuga. Ekspertide  sõnul on peaaegu võimatu murda seifi sisse inimesel, kellel pole lukksepa haridust ning selget teadmist seifi disaini kohta. Enamus moodsaid seife töötavad elektroonilise lukuga, mille avamiseks on vaja teada teatud kombinatsiooni. Kes ei tea kombinatsiooni, ei saa seifi lahti isegi mitme tunni jooksul.

Enamus murdvargaid otsivad lihtsaid sihtmärke, kuid kui kriminaal avastab, et on sattunud raske juhtumi otsa seifi keeruka lukumehhanismi tõttu, lahkub ta tõenäoliselt tühjade kätega.

Koduomaniku ettevaatlikkus muudab kõike

Turvasüsteem on üksnes nii hea kui on selle omanik hoolikas. Kuigi moodne elektrooniline seif võib hoida väärisesemeid turvaliselt, ei ole keerukast lukust kasu, kui näiteks varuvõtit hoitakse selgelt nähtavas kohas.

Isegi üks hooletu lüke – näiteks esiukse lukustamata jätmine või seifi varuvõtme jätmine nähtavasse kohta – võib tähendada, et kodu langeb varaste ohvriks.

Turvatundele ei saa panna hinnasilti

Kuigi Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud võivad end tunda turvaliselt tänu langevale kuritegevusmäärale, ei ole mingit garantiid, mis tagaks sissetungide vältimise. Kui halvim peaks juhtub, on väga raske asendada emotsionaalset ja rahalist kahju.

Ameerika FBI teadaande kohaselt kaotasid murdvarguste ohvrid 2014. aastal peaaegu 4 miljardit dollarit ning lausa kolmveerand sissetungidest toimusid eraisikute kodudes. Kuigi Eestis ei pruugi rahalised kaotused ulatuda isegi viiekohaliste numbriteni, võib vargus kaasa tuua emotsionaalse kahju, mis on põhjustatud informatsiooni, dokumentide või sentimentaalse väärtusega esemete kaotamise tõttu. Mõnesajaeurone väljaminek, mis on vajalik korraliku turvasüsteemi hankimiseks, aitab hoida ära võimalikku südamevalu.

Eurostati statistika võib küll olla positiivne, kuid langevat kuritegevusmäära ei tohiks võtta liialt kergelt. Kodu turvalisuse tagamiseks peaks iga koduomanik kaaluma turvasüsteemi hankimisele, vältimaks varguse ohvriks sattumist.

Möödunud reedel märkasid piirivalvurid Võrumaal kahtlast sõidukit, mille kontrollimisel avastati masinast kümneid tuhandeid salasigarette. 

26. oktoobri hommikul märkas piirivalvepatrull Värskas kahtlast sõidukit, mida oli alust seostada salakaubaveoga. Sõiduauto Kia peeti kontrollimiseks kinni ning sõiduki tagumiselt istmelt avastasid piirivalvurid 30 000 Valgevene ja 200 Venemaa maksumärkidega sigaretti. 

Sõidukit juhtinud 27-aastane mees ning kaasa sõitnud 25-aastane mees ja 22-aastane naine peeti asjaolude selgitamiseks kinni ning viidi arestimajja. Kui autojuht oli Eesti kodanik, siis kaasreisijad Venemaa kodanikud. 

Järgmisel päeval, 27. oktoobril pärast maksu- ja tolliameti menetlustoimingute lõppu tunnistati kehtetuks kaasreisijatele väljastatud Eesti Vabariigi Schengeni viisad. Naisele kehtestati kolmeks ja mehele üheks aastaks sissesõidukeeld ja nad saadeti tagasi Venemaale. 

„Salakaubandusega võitlemine on piiriturvalisuse seisukohast üks olulisemaid prioriteete, mille tõkestamiseks teevad piirivalvurid igapäevaselt palju tööd. Nagu seegi juhtum näitas, on piirivalvurid oma ala asjatundjad ning suudavad smugeldajate tegevust varakult märgata ning ka tõkestada,“ kinnitas Saatse kordoni juht Arvi Suvi. 

Salakaubaveo juhtumi üksikasjade selgitamiseks alustas maksu- ja tolliamet väärteomenetlust.