Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab kolmandast biometaani tanklate taotlusvoorust kaheksa uue biometaani tankimisvõimekusega tankla rajamist kokku 1,1 miljoni euroga. 

Toetust sai AS Alexela Oil, mis lisab biometaani tankimise võimaluse Jõgeva, Viimsi, Tartu Lõunakeskuse, Põltsamaa Puhu risti, Saku ja Keila tanklatele. AS Krooning plaanib rajada biometaanitanklad Sauele ja Kuusalusse, teatas KIK.

Kahest esimesest taotlusvoorust on valmimas või valminud 11 tanklat toetuse kogusummas 1,9 miljonit eurot. Tänaseks on surugaasi tankimisvõimekus olemas Võru linnas, Jüri alevikus ja Tallinnas Sikupillis. Peagi on valmimas tanklad Kuressaares, Paides, Viljandis, Rakveres, Tallinnas Pääskülas ja Peterburi teel ning kaks tanklat Jõhvis.

"Loodame, et aina suureneva biometaanitanklate võrgustiku tõttu leiab üha enam autoomanikke tee alternatiivkütuste juurde," ütles KIK-i projektikoordinaator Aive Haavel. Haavel lisas, et see aitab kaasa taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamisele.

Eesti on võtnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 10 protsendini aastaks 2020. Eestis toodetud biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.

Kolmandasse biometaani tanklate toetuse taotlusvooru laekus KIK-ile selle aasta suvel 12 taotlust kogusummas 7,1 miljonit eurot, millest toetust sooviti saada 2,5 miljonit eurot.

Toetust antakse Euroopa Liidu (EL) Ühtekuuluvusfondist (ÜF) alternatiivsete kütuste transpordis kasutuselevõtu suurendamise meetme raames.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, süsihappegaasi kvoodimüügi tuludest ning EL struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. 18 aastaga on riik KIK-i kaudu toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti. 

Swedbanki internetipangas saab neljapäevast paroolikaardiga teha päevas makseid senise 100 euro asemel 50 euro ulatuses, kaarte saab kasutada autentimiseks kuni tuleva aasta 1. veebruarini. 

Alates aasta algusest on leidnud paroolikaardile alternatiivi ligi 120 000 Swedbanki klienti. "Kõige levinum valik on Smart-ID, mida eelistasid 60 protsenti senistest paroolikaartide kasutajatest. Umbes 30 protsenti hakkasid kasutama ID-kaarti ning 10 protsenti valisid PIN-kalkulaatori või Mobiil-ID," ütles Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht Ede Raagmets pressiteate vahendusel.

Nutiseadme kasutaja jaoks on Raagmetsa sõnul parim alternatiiv paroolikaardile Smart-ID. Nendele, kes nutiseadet ja mobiilipanka ei kasuta, võib olla heaks lahenduseks ID-kaart, mis on valdaval enamusel olemas. Samuti on üheks võimaluseks Mobiil-ID, mida saavad kasutada ka nuputelefoni omanikud.

Smart-ID kasutamiseks tuleb alla laadida rakendus, ühtlasi saab seda vormistada ka pangakontoris. Mobiil-ID vormistamiseks tuleb pöörduda oma mobiilioperaatori poole. Jätkuvalt saab internetipanka logimiseks kasutada ka PIN-kalkulaatorit, mille saab osta pangaesindusest.

Riigikogu võttis 2017. aasta 15. novembril vastu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, millega karmistatati internetimaksete turvanõudeid. Eelnõuga rakendatakse internetimaksetele ajakohaseid turvanõudeid, mistõttu väheneb paroolikaartide kasutamisala. Eelnõuga viiakse ühtlasi Eesti seadused kooskõlla uue EL-i makseteenuste direktiiviga.

EL-i direktiivi turvanõuded jõustuvad täies ulatuses orienteeruvalt 2019. aasta lõpus, mistõttu kaovad kasutuselt ka internetipankade paroolikaardid.