EESTI UUDISED BNS

Uuring: pooled Eesti töötajad kaaluksid ümbrikupalga eest töötamist

Pixabay

Leedu Vaba Turu Instituudi (LFMI) ja Estonian Business Schooli (EBS) koostöös läbiviidud varimajanduse võrdlevast uuringust selgus, et osaliselt või täielikult kaaluks ümbrikupalga eest töötamist Eestis 54 protsenti vastanutest.

Uuringus võrreldi Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Poola ja Tšehhi andmeid, teatas EBS.

Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54 protsenti vastanutest, Lätis ja Leedus veidi vähem, vastavalt 51 ja 53 protsenti vastanutest.

Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist Eestis 35 protsenti vastanutest.

Uuringu põhjal on varimajanduses osalemine suurim Lätis ja Leedus, kus vastavalt 39 ja 35 protsenti küsitletutest tunnistas, et on eelneva aasta jooksul soetanud tooteid või teenuseid, millelt makse ei makstud.

Eestis oli küsitluste põhjal mustal turul oste teinute osakaal 28 protsenti, mida on siiski oluliselt rohkem kui Rootsis, kus see osakaal oli madalaim ehk 14 protsenti.

Mustalt töötamine on kõige levinum Lätis ja Poolas, kus vastavalt 32 ja 31 protsendil küsitletutest oli sõpru või perekonnaliikmeid, kes eelneva aasta jooksul olid ümbrikupalga eest töötanud. Eestis teadsid sugulaste või sõprade mustalt töötamisest 25 protsenti vastanutest ja kõige vähem Rootsis, 7 protsenti küsitletutest.

Kõrged maksud on peamiseks põhjuseks varimajanduses osalemiseks ja seda kõikides uuringus osalenud riikides. Suur erinevus musta ja legaalse turu kaupade hinnas pidas peamiseks põhjuseks 89 protsenti vastanutest  Leedus, 83 protsendi juhul Eestis, 75 protsendi juhul Lätis, 71 protsenti Tšehhis, 70 protsenti Poolas ja 66 protsenti Rootsis.

Mustalt turult ostetavaid kaupasid iseloomustab nende suhteliselt suur osakaal inimeste eelarves või kõrge maksude osakaal lõpphinnas, näiteks tubakas, alkohol ja kütus.

LMFI ekspertide hinnangul on varimajanduse leviku võtmeteguriks inimeste elatustase ja kaupade ning teenuste taskukohasus, mis omakorda on seotud riikide tootlikkuse ja majandusliku olukorraga. Kui riigis sissetulekud kasvavad, muutuvad legaalsed kaubad taskukohasemaks ja eelistatumaks mustale turule.

Uuringu raport põhineb esinduslikul valimi küsitlusel, mille viis läbi Sprinter Research 2018. aasta märtsist aprillini Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Küsitluse eesmärk oli uurida varimajanduse ja illegaalse tegevuse levikut ja hoiakuid selle suhtes. Kokku küsitleti 6055 inimest vanuses 18-75.

Uuringut rahastati Philip Morris Internationali grandiga.

Pühapäeval sai liikluses viga kaks inimest

FOTO: Aigar Nagel

Pühapäeval toimunud kahes raskes liiklusõnnetuses sai viga kaks inimest.  

Pärastlõunal kella 16.29 ajal toimus liiklusõnnetus Võru vallas Võlsi külas Kubja tee 34 juures, kus 32-aastane naine sooritas sõiduautoga Peugeot 301 vasakpööret, kuid ei märganud vastutulevat sõidukit Opel Vectra, mida juhtis 60-aastane naine ning toimus kokkupõrge. Kiirabi toimetas Peugeot juhi Võru haiglasse kontrolli. 

Õhtul kella 18.40 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maantee ja Odra tänava ristmikul, kus 17-aastane neiu jooksis foori keelava tulega sõiduteele ja sai löögi sõiduautolt Ford Mondeo, mida juhtis 52-aastane mees. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Kaljulaid Läti 100. aastapäeval: aeg on Eesti ja Läti kokku kasvatanud

Foto: Arno Mikkor

President Kersti Kaljulaid ütles Läti 100. aastapäeval, et aeg on Eesti ja Läti omavahel kokku kasvatanud ning tugevaks teinud.

„Eesti ja Läti ajalugu on kokku põimunud, oleme koos võidelnud oma vabaduse eest ning aeg on meid kokku kasvatanud ja tugevaks teinud,” lausus president Kersti Kaljulaid pühapäeval Riias. „Läti iseseisvuspäeval heiskame üle Eesti lipud, et tähistada üheskoos lätlaste vabadust ja iseseisvust. Mul on suur rõõm osaleda täna Riias Läti aastapäevaüritustel ning õnnitleda president Raimonds Vējonist ja kogu Läti rahvast sajanda aastapäeva puhul.“

Kaljulaid tähistab pühepäeval Riias koos Soome presidendi Sauli Niinistö, Islandi presidendi Guðni Thorlacius Jóhannessoni ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga Läti 100. aastapäeva. Riigipead viivad lilled Riia vabadussamba juurde, osalevad Läti kaitseväe paraadil ning Läti sajanda aastapäeva kontserdil.

Läti rahvusraamatukogul on 100. aastapäeva tähistamiseks loodud initsiatiiv pealkirjaga „Eriline raamat erilisele riiulile“, kuhu oodatakse raamatuid kõigilt Lätit sel aastal külastavatelt kõrgetelt külalistelt. President Kaljulaid kingib Läti rahvusraamatukogule äsja läti keeles ilmunud „Kalevipoja“. Poolteist sajandit tagasi ilmunud „Kalevipoeg“ on endiselt eesti kultuuri visiitkaardiks maailmas ning üks eesti kirjanduse enim tõlgituid teoseid.

Pühapäeva hommikul heisati Läti 100. aastapäeva puhul presidendi kantselei ees Läti lipud.

Laupäeval tähistatakse enneaegselt sündinud laste päeva

FOTO: VT

Enam kui kuuekümnes riigis tähistatakse laupäeval enneaegselt sündinud laste päeva.

Kuuendat aastat järjest sisustatakse seda päeva erinevate tegevuste ja üritustega ka Eestis. Üheks nähtavaks toetuse avaldamise viisiks on sirelililla värvuse kasutamine. Nõnda suunatakse videviku saabudes lilla valgus ka mitmekümne hoone fassaadidele Eestis, teatas konsistoorium.

Lapsi, kes sünnivad 37. ja 42. nädala vahel, nimetatakse õigeaegseteks ehk ajalisteks. Enne 37. nädalat sündinuid nimetatakse enneaegselt sündinuteks ehk enneaegseteks. Keskmiselt sünnib 5-7 protsenti maailma lastest enneaegsena. Eestis sünnib enneaegsena 5,5 protsenti, Euroopas umbes 10 protsenti lastest. Väga väikesed enneaegsed, kelle sünnikaal alla pooleteise kilo ja kes on sündinud enne 32. rasedusnädalat, moodustavad Eestis umbes 1 protsendi kõikidest sündidest.

Enneaegsetena on teiste seas sündinud nii Johannes Kepler, Isaac Newton, Mark Twain, Victor Hugo, Albert Einstein, Winston Churchill kui ka Pablo Picasso. 

Pühapäeval heisatakse Läti riigi aastapäeva puhul lipud

FOTO: www.lipuvabrik.ee

Läti tähistab 18. novembril 100. sünnipäeva ja selle äramärkimiseks heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipud.

Lõunanaabrite pidupäeval on Eesti lippu oodatud heiskama ka kõik teised Läti sõbrad. Lipud heisatakse päikesetõusul või kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.

18. novembril 1918 kuulutas Läti ajutine rahvaesindus välja iseseisva Läti Vabariigi ning moodustas ajutise valitsuse eesotsas Kārlis Ulmanisega. Oma riigi tekkimine sai võimalikuks tänu Saksamaa sõjalisele kokkuvarisemisele ja Läti demokraatlike ja rahvuslike jõudude koostööle.

Läti Vabariigi 100. aastapäeva tähistatakse üle Eesti mitmete ürituste ja eriprogrammidega. Valitsus liikmed õnnitlevad lõunanaabreid Läti riigihümni „Dievs, svētī Latviju“ laulimisega suursaatkonnas Tallinnas.

Jahimehed on küttinud 1479 metssiga

Jahimehed on oktoobri lõpu seisuga küttinud Eestis 1479 metssiga, lisaks on surnult leitud ja maetud 32 ning sigade Aafrika katku (SAK) tunnustega hukatud 19 siga.

Keskkonnaamet kinnitas septembris SAK-i ohjamiseks metssigade kohustuslikuks küttimismahuks 5575 isendit.

Siiani on enim metssigu kütitud Hiiumaal (455 isendit), kuhu ainsana pole Eestis seakatk jõudnud. Väikseim küttimisaktiivsus on Põlvamaal, kus on oktoobri lõpu seisuga kütitud 25 metssiga.

SAK-i leviku piiramise eesmärgil võib jahieeskirja järgi metsseale pidada aasta ringi varitsus- või hiilimis- või ajujahti. Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD