Meditsiinivaldkonna tööandjate ja töötajate esindajad sõlmisid reedel kollektiivlepingu, mille kohaselt hakkavad õed ja hooldustöötajad esmakordselt saama lisatasu nädalavahetuse ja öötöö eest. 

"Tervishoius on ööpäevaringne töö patsientide eest hoolitsemiseks hädavajalik. Samas on öötöö vaimselt ja füüsiliselt äärmiselt kurnav ning peab olema tööde puhul, kus öötööd ei ole võimalik vältida, vääriliselt tasutud. Saavutatud kokkulepe on selge märk, et Eestis on hakatud tervishoiutöötajate tööd senisest enam väärtustama," ütles Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet pressiteate vahendusel.

"Õed ja hooldustöötajad on arvukaim tervishoiusüsteemis töötav jõud, kellega patsiendid kõige enam vahetult ja intensiivselt kokku puutuvad ning seetõttu on oluline paremate töötingimuste pakkumisega ennetada õdede ja hooldustöötajate läbipõlemist," märkis Liivet.

Kokkuleppe kohaselt on õdede tunnitasu öösel, ajavahemikus kell 22.00-06.00, alates järgmise aasta 1. aprillist 5 protsenti kõrgem. Nädalavahetusel töötamise tunnitasu suureneb 10 protsenti alates 1. aprillist 2020. aastal.

Samuti lepiti kollektiivlepingus kokku, et tervishoiutöötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele 5-7 kalendripäeva tasulist lisapuhkust aastas. See on kaks lisapuhkuse päeva rohkem kui seni.

Kollektiivlepingu allkirjastasid reede keskpäeval tööandjate poolt Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit, töötajate poolt Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit.

"Tunnustame haigekassat, sotsiaalministeeriumi ja haiglate liitu, et leiti võimalused panustada tervishoiutöötajate töötingimuste parendamisse ning täname arstide liitu ja tervishoiu kutseliitu konstruktiivse ja tulemusliku koostöö eest," ütles Liivet.

Eesti Õdede Liit on suurim õendustöötajate kutseorganisatsioon Eestis, kuhu kuulub ligi 4000 liiget. Liit on seadnud oma eesmärgiks elanikkonna tervise, õendustöötajate kutse arengu ning inimeste terviseteadlikkuse edendamise. Eesti Õdede Liit kuulub Rahvusvahelisse Õdede Nõukogusse ja Euroopa Õdede Nõukogusse.

Tänavuse aasta 11 kuuga on registreeritud 4673 tööõnnetust ning seejuures on suurem osa ehk ligi 64 protsenti neist toimunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes. 

Kõigist 2018. aasta esimese 11 kuuga registreeritud 4673 tööõnnetustest juhtus 3014 mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõttes. Nende ettevõtete arvele jääb ka pea kolmveerand kõigist raske tagajärjega tööõnnetustest, teatas tööinspektsioon. 

Tööl on sel aastal elu kaotanud seitse inimest, lisaks on täpsustamisel nelja surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolud. Üks hukkunutest töötas keskmise suurusega ettevõttes, kuus väikeettevõttes ning neli mikroettevõttes. Surmaga lõppesid tööd metallitoodete tootmisel, ehitusel, veonduses ja laonduses, mäetööstuses ning elektrienergia tootmisel. Suurettevõtetes pole sel aastal ükski õnnetus lõppenud töötaja surmaga.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul võib Eesti suurimaks tööandjaks pidada väikeettevõtet, mis sageli on perefirma. "Mikro- ja väikeettevõtetes kipub tööohutus jääma tahaplaanile, sest kogu tähelepanu läheb põhitegevusele ja ressurssi töökeskkonna kujundamisele jääb napiks. Statistika aga kinnitab, et just väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes juhtub palju tõsiste tagajärgedega õnnetusi," rääkis ta.

Maripuu sõnul võib statistika põhjal väita, et tööohutus suurettevõtetes on paranenud, kuid väiksemad ettevõtted vajavad suuremat tuge. "Koostöös tööandjatega oleme välja töötamas infosüsteemi, et aidata ka väiksematel ettevõtetel kujundada head töökeskkonda ning seeläbi hoida töötajate elu ja tervist," lisas ta.

Tööandjad võivad kutsuda ettevõttesse tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi, kes annab nõu, kuidas töökeskkonda parendada. Täpsemat teavet on võimalik saada inspektsiooni infotelefonilt ja kodulehelt. Ettevõttele on konsultandi teenus tasuta. 

Mullu registreeriti 5184 tööõnnetust, millest 59 protsenti juhtus väiksemates ettevõtetes. Seejuures hukkus 2017. aastal tööd tehes üheksa inimest, kellest kaheksa oli mikro, väikese või keskmise suurusega ettevõtte töötaja.

Maksu-ja tolliameti andmeil oli eelmisel aastal Eestis 54 652 ettevõtet, kus oli vähemalt üks töötaja. 85 protsenti neist ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla kümne inimese. Mikroettevõttes töötab kuni 10 inimest, väikeettevõttes 10-49 ning keskmise suurusega ettevõttes kuni 249 töötajat.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks heaks viie esmatasandi tervisekeskuse ning ühe maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse. 

Valitsus kiitis heaks Võru, Jõgeva, Kärdla, Keila ja Maardu esmatasandi tervisekeskuste ning Viljandi maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse, aastaks 2023 rajatakse üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust, edastas sotsiaalministeerium.

Valitsuse otsusega lisandus varasemalt planeeritud 55 keskusele veel viis esmatasandi tervisekeskust ja üks maakondlik tervisekeskus. Investeeringute kavasse lisatakse teises taotlusvoorus esitatud projektid esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata maakonnakeskustesse Võrus, Jõgeval, Kärdlas ning tõmbekeskustesse Keilasse ja Maardusse. Kahe taotlusvooru tulemusel tulevad tervisekeskused kõikidesse maakonnakeskustesse.

Samuti lisatakse investeeringute kavasse projekt maakondliku tervisekeskuse ehitamiseks Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti.

„Suure regionaalse investeeringuna valmib juba lähiaastatel üle Eesti tervisekeskuste võrk. Kaasaegsetes tervisekeskustes hakkavad üheskoos tööle mitu perearsti ja pereõde, lisaks neile koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand ning tulenevalt piirkondlikust vajadusest ka teised spetsialistid,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Tema sõnul toob tervisekeskuste rajamine peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Ka paraneb ministri sõnul nii perearstide omavaheline koostöö ning laiemalt koostöö eriarstide ja teiste spetsialistidega. See aga võimaldab leevendada eriarstide ravijärjekordi.

Projekti abikõlblikke kulusid finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Toetust said taotleda perearstid, kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad ning eriarstiabi osutajad. 61 projekti kogumaksumus on umbes 173 miljonit eurot, millest struktuuritoetuse summa on ligi 80 miljonit eurot.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7,5 protsenti, keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes kolmandas kvartalis brutokuupalk 2,3 protsenti. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata jäi brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 41 protsenti ja tõusid 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 9 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud keskmise brutokuupalga aastakasvu ei mõjutanud. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes samuti 7,5 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga kiirenes ning kolmandas kvartalis oli reaalpalga tõus 3,8 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 7,51 eurot, jäädes eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, kus see oli 2066 eurot, ning info ja side tegevusalal, kus see oli 2181 eurot. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja sihtasutused.

Kolmandas kvartalis paistab silma ka brutokuupalga tõus hariduse tegevusalal. Lisaks tööjõukulude kasvule on selle tegevusala palgatõus osaliselt mõjutatud ka puhkusetasude jaotumisest teise ja kolmanda kvartali vahel. Kui 2017. aastal moodustas puhkusetasu kolmandas kvartalis hariduse tegevusala brutopalga kogusummast 31 protsenti, siis 2018. aastal 37 protsenti.

Brutokuupalk tõusis 2018. aasta kolmandaskvartalis kõikidel tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevused, kus brutokuupalk langes 3,1 protsenti. Väiksem oli brutokuupalga kasv 3,4 protsendiga info ja side tegevusalal, 4,1 protsendiga veonduses ja laonduses ning 4,1 protsendiga kinnisvaraalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli 1562 eurot riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1533 eurot välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Brutokuupalga aastakasv oli kolmandas kvartalis kiireim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.

Maakonniti oli 2018. aasta kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1435 eurot Harju ja 1272 eurot Tartu maakonnas ning madalaim ehk 927 eurot Hiiu ja 968 eurot Valga maakonnas. Brutokuupalk kasvas kõikides maakondades. Brutokuupalga aastakasv oli kolmandas kvartalis kiireim Põlva ja Saare maakonnas ning aeglasem Võru ja Lääne-Viru maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta kolmandaskvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,5 protsenti suurem kui 2017. aasta kolmandaskvartalis ja samas suurusjärgus 2018. aasta teise kvartaliga. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud palgauuringusse alla 50 töötajaga MTÜ-de ja sihtasutuste lisamisest.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 1733 eurot ja tunnis 12,21 eurot. 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1 protsenti suurem.