Selle aasta novembris hukkus liikluses kaks jalakäijat, 11 kuuga sai liikluses surma 63 ja vigastada pea 1700 inimest. 

Viimased kaks novembrit liikluses ei olnud nii mustades toonides kui 2015. ja 2016. aastal. Siis sai mõlema aasta eelviimasel kuul surma kümme inimest. „Sel aastal on olnud liikluses üsna häid kuid, aga ka väga raskeid. Jaanuaris, juunis ja juulis hukkus kümme või rohkem inimest,“ ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Kõige vähem hukkunuga liiklusõnnetusi juhtus veebruaris, septembris ja oktoobris. Nendel kuudel sai surma kaks liiklejat. 

Tikerpe sõnul on liikluses hukkunute ja viga saanute arv 2016. aastaga samal tasemel ning suurt edasiminekut ei ole. „Eelmine aasta oli üle ootuste hea aasta ning kahjuks võis arvata, et see ei jätku. 2017. aastal hukkus liikluses kolmandiku võrra vähem inimesi kui 2016. aastal. Samas raskete liiklusõnnetust arv püsis samal tasemel. Ehk õnnetusi juhtus sama palju, aga õnne oli rohkem,“ lausus Tikerpe. „Peame pingutama, et vähendada õnnetuste arvu, siis väheneb ka õnne roll elu ja surma määramisel.“ 

2016. aasta novembri lõpuks oli liikluses hukkunud 68 ja viga sai 1701 inimest. Tikerpe lisas, et kui räägitakse liikluses elu kaotanud inimesest, siis on kõigil selge, mis inimesega juhtus. „Liiklusõnnetuses viga saanute hulgas on inimesi, kes ei kõnni enam kunagi, kellel pole kätt või jalga, ning ka neid, kes ei tõuse kunagi haiglavoodist. Seega ei peegelda hukkunute arv seda, kui paljude õnnetusse sattunute ja nende lähedaste elu on ühe kokkupõrke või teelt väljasõidu pärast muutunud. Me räägime kümnetes tuhandestest inimestest, kelle elu on liiklusõnnetused mõjutanud.“ 

Sel aastal on jalakäijatega juhtunud paarkümmend liiklusõnnetust vähem, kuid hukkunute arv kasvas mulluselt seitsmelt 12-ni. „Kui jalakäija õnnetusse satub, siis on pigem harva nende vigastused kerged," ütles Tikerpe. 

Ta tuletas meelde, et detsembrist on talverehvid kohustuslikud. „Emaspäeval kontrollisid politseinikud Tallinnas sõidukite rehve. Neljal sõidukil olid veel suverehvid ja kolmel talverehvid, mille muster oli niivõrd kulunud, et nendega kevadeni välja ei sõida. Mulle meenub raske liiklusõnnetus 2016. aasta novembri algusest, kui kulunud rehvid olid üks faktor, miks kaks sõidukit kokku põrkasid ning kolm inimest elu kaotasid.“ 

Tänavuse aasta üheksa kuuga on haigekassa tasunud inimeste hambaravi eest ligi 36 miljonit eurot, kõige enam on panustatud laste hambahaaiguste ennetamisele ja ravile ning täiskasvanute hambaravi hüvitamisele.

Ligi 17 miljonit eurot on läinud 123 000 lapse hambahaiguste ennetamisele ja ravile ning 4,4 miljonit eurot 18 000 lapse ortodontiateenustele. Veidi üle 11 000 inimese said ligi miljoni euro eest vältimatut hambaravi. Täiskasvanute hambaravihüvitist on kasutanud novembri lõpu seisuga üle 200 000 inimese 10 miljoni euro eest. Proteesihüvitist on saanud ligi 35 000 inimest 6 miljoni euro eest, teatas haigekassa. 

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul näitab suur hüvitise kasutajate hulk toetuse vajalikkust. "Meil on palju inimesi, kes majanduslikel põhjustel ei ole seni saanud endale hambaarsti visiiti võimaldada. Nüüd, mil hüvitis täiskasvanutele taastatud, on heameel näha, et ka madalama sissetulekuga inimestel on hambaravi taas kättesaadavam," rääkis ta.

Inimeste osakaal, kes kasutasid hambaravihüvitist nii eelmisel kui ka sel aastal, on suurem just väiksemat palka teenivate inimeste puhul. Ühtlasi annab hüvitis ministri sõnul olulise panuse hambahaiguste ennetusse, kuna hambaarsti vastuvõtul käik on oluline osa profülaktikast.

"Laste õigete hügieeniharjumuste ja regulaarse hambaarsti juures käimise abil on võimalik panna korralik alus laste suutervisele. Selleks on kuni 19-aastastele lastele ja noortele hambaravi tasuta ning osaliselt hüvitatav ka ortodontiateenus," märkis Sikkut. Tema sõnul tuleb tõhustada aga koostööd valdkonna eri osapoolte vahel, et suutervise alast teadlikkus suurendada laste ja lastevanemate seas.

Haigekassa esmatasandi valdkonna juhi Külli Friedemanni hinnangul näitab aina kasvav hambaarstide külastatavus, et ennetustöö ja hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel hambahaiguse ravi.

"Hambaravisoodustuse eesmärk on parandada hambaravi kättesaadavust just neile, kes seda kõige enam vajavad. Me oleme hambaarstidelt saanud tagasisidet, et neid külastavad inimesed, kes ei ole pikalt või kunagi varem nende vastuvõtul käinud. Uurisime äsja hüvitise kasutust ka inimeste sissetulekute lõikes ja meie esmane analüüs näitas, et üle poolte hüvitiste kasutajates on need, kes saavad miinimumpalka või kellel puudub sissetulek. See tulemus näitab, et hambaravihüvitis on inimestele abiks ja oluline samm parema suutervise poole," rääkis ta.

Hambaraviteenustele, mida hüvitab haigekassa, on üle Eesti kehtestatud ühtne hinnakiri, mida on loodud ja täiendatud koostööd hambaarstidega ning mis vastab tegelikele teenuste hindadele.

Ühtne hinnakiri annab Friedemanni sõnul inimesele kindlustunde, et ta saab igal pool sama raha eest sama palju ravi. "Hambaravihüvitisega on liitunud ligi 300 hambaravikabinetti, mis on päris suur hulk Eesti hambaarstidest. Kindlasti pakuvad meie partnerid kvaliteetset ja head teenust. Selge on see, et meie kõigi ühine raviraha ei pea hambaravist saadavat kasumit kinni maksma, vaid Eesti inimeste suutervist parandama," märkis ta. 

Tervise- ja tööminister lisas, et uuel aastal laienevad ravivõimalused raske füüsilise või vaimse puudega inimeste jaoks. Haigekassa tasub kõigi neile osutatud hambaravi teenuste eest.

Teisipäev tõi kaasa seitse rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada kaheksa inimest. 

Esimene õnnetus juhtus kella 6.40 ajal Viljandimaal Olustvere alevikus Jaamaküla tee 16 maja juures, kus 36-aastane naine sõitis Volkswagen Caddyga sirgel teelõigul teelt välja vastu puud. Sõiduki juht toimetati Viljandi Haiglasse kontrolli, teatas siseministeerium BNS-ile. 

Teine õnnetus juhtus kella 8.17 ajal Harjumaal Viimsi vallas Viimsi-Randvere tee neljandal kilomeetril, kus 42-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga otsa teele jooksnud põdrale. Sõiduki juht sai vigastada ning kiirabi viis ta Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 10.45 ajal Järvamaal Järva vallas Koigi külas, kus vastava kategooria juhtimisõiguseta 27-aastane mees tagurdas liikurmasinaga Merlo P32,6 Plus otsa tema taga liikunud jalgratturile, 40-aastasele mehele. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Neljas õnnetus juhtus kella 10.58 ajal Võrumaal Rõuge vallas Sänna-Rõuge maantee teisel kilomeetril, kus 48-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga teelt välja kraavi vastu truupi. Sõiduki juht ja temaga koos sõitnud 48-aastane mees toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 11.10 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 147. kilomeetril, kus 42-aastane mees Volkswagen Transporteriga libeduse tõttu lauges kurvis teelt välja kraavi ja paiskus sõidukiga paremale küljele. Sõidukis kaasreisijana viibinud 38-aastane mees sai vigastada ja kiirabi viis ta Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kuues õnnetus juhtus kella 11.14 ajal Tartumaal Peipsiääre vallas Aovere-Kallaste-Omedu maantee 23. kilomeetril, kus 66-aastane mees sõitis Volkswagen Caravellega teelt välja ja rullus katusele. Sõidukis viibinud kaasreisija, 75-aastane naine toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. 

Seitsmes õnnetus juhtus kell 17.16 Tallinnas Gonsiori tänav 7 maja juures, kus 33-aastane naine sõitis Peugeot 406-ga otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud ja käe kõrval jalgratast lükanud jalakäijale, 15-aastasele noormehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Eestit külastavate Hiina turistide arv on viimaste aastate jooksul suurenenud kolm korda, mistõttu otsitakse makselahendusi, et panna külalised heldemalt raha kulutama, kirjutab Postimees.

Probleem seisneb selles, et luksuskaupu armastavad hiinlased ei kasuta krediitkaarte ja välismaal olles tohivad nad aastas välja võtta kuni 100 000 jüaani ehk ligi 12 700 eurot sularaha. Seejuures on kaardimakse Hiina turistide silmis iganenud, nad eelistavad mobiilseid makselahendusi, näiteks Alipayd ja WeChat Payd.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) soovib sellised makselahendused Eestis kättesaadavaks teha. Mitmed Eesti ettevõtted on huvitatud mobiilsetest maksekeskkondadest.