EESTI UUDISED BNS

Detsembri algusest taotluse esitanud inimestele väljastatakse sel nädalal esimesed uue tootja ID-kaardid. Uutel kaartidel on senisest erinev kujundus, turvaelemendid ja kiip. Esimesed uues formaadis kiirdokumendid ja Digi-IDd on kasutuses juba eelmisest nädalast.

Kõigile inimestele, kes alates 3. detsembrist esitasid taotluse kas ID-kaardi, elamisloakaardi, digi-ID või kiirdokumendi saamiseks, väljastab PPA uue kujunduse ja funktsionaalsusega dokumendi. Enne detsembri algust esitatud taotluste alusel väljastatakse veel senise lepingupartneri toodetud kaarte. Kõik siiani väljastatud dokumendid kehtivad edasi kuni dokumendil märgitud kehtivusaja lõpuni ning neid välja vahetama ei pea.

PPA identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Kaija Kirchi sõnul jäävad kahe erineva kujundusega kaardid kasutusele kuni viimase vanas formaadis dokumendi aegumiseni 2023. aastal. „Uue kaardi väljastamisega ei muutu taotlemistingimused ega väljastamise tähtajad ning esimeste uute kaartide tootmine on siiani hästi sujunud. Küll tuleb taotlejatel pöörata rohkem tähelepanu dokumendi foto nõuetele, sest uue turvaelemendina kasutame ID-kaardil värvilist fotot. Seetõttu soovitame teha foto PPA teeninduses kohapeal või fotograafi juures,“ rääkis Kirch.

Kuna uue kaardi kiibil on palju uusi tehnilisi nüansse, on e-teenuste ja süsteemide omanikel tulnud enda süsteeme oluliselt arendada. „Tänane seis on võrreldes paarinädala tagusega palju parem. Kõige enam kasutatavad e-teenused on sellest või järgmisest nädalast valmis uut kaarti toetama, samuti on arendustega valmis suuremate riigiasutuste infosüsteemid,“ toonitas RIA elektroonilise identiteedi valdkonna juht Margus Arm.

Uue ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks, eeskätt dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks, tuleb kasutada uusimat tarkvara. „Täiendatud versioon DigiDoc4 Kliendist tuleb ID-kaardi veebilehelt www.id.ee arvutisse alla laadida ning järgida edasisi juhendeid,“ märkis Arm.

Kirch rõhutab, et inimesed hoiaksid digitaalseks isikutuvastuseks vajalikke PINkoode kindlas kohas ja jätaksid alles dokumendiga koos väljastatava PIN-ümbriku. „Iga kuu vajab pea 4000 inimest uusi ID-kaardi PIN-koode, sest on need kas unustanud või kaotanud. Arvestades, et aasta alguses on ees valimised ja tuludeklaratsioonide esitamise periood, tasub juba praegu üle kontrollida, kas e-teenuste kasutamiseks vajalikud koodid on olemas,“ ütles ta.

Keskmiselt väljastab PPA igas kuus üle 20 000 ID-kaardi, elamisloakaardi ja digi-ID. Taotletud dokumente hoitakse teeninduses kuni kuus kuud ning kui inimene poole aasta jooksul sellele järele ei tule, siis dokument hävitatakse ning tuleb uuesti esitada taotlus ja tasuda riigilõiv.

Tulekahjudes hukkus novembris seitse inimest, kellest 3 hukkusid ühel sündmusel. 

„Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba 43 inimest, mis on rohkem kui viimasel kahel aastal ning üle poole detsembrit on veel ees. Enamik õnnetustest on lihtsasti ennetatavad ja panen kõigile südamele, et igaüks annaks oma panuse selleks, et jõulud mööduks Eestimaal turvaliselt ja suuremate õnnetusteta,“ ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Kolmel korral sai tulekahju alguse voodi süüdanud sigaretist ning ühel korral küünlast ning ühel korral elektripliidi rikkest. Kõik hukkunuga toimunud tulekahjud toimusid kortermajades

Novembris hukkunute keskmine vanus oli 64, vanim hukkunu oli 96-aastane ja noorim 49-aastane. Esialgsetel andmetel oli tulekahju hetkel alkoholijoobes 2 hukkunut.

Hoonetulekahjusid oli novembris kokku 88, nendest eluhoonetulekahjusid oli 52 ja mitteeluhoone tulekahjusid 36. Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad käisid novembris nõustamas 2754 kodus.

Jaanuarist novembri lõpuni on tulekahjudest päästetud 74 inimest ning vigastada on saanud 102 inimest, tulekahjudes on hukkunud 39 inimest.

Veeõnnetustes hukkus novembris viis inimest. Kokku on sel aastal veeõnnetustes hukkunud 43 inimest, nende hulgas ka kaks last.

Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ning ei kanna. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Kutsume kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.