EESTI UUDISED - Võrumaa Teataja

EESTI UUDISED BNS

Hooldekodud saavad taotleda dementsete inimeste hooldamiseks toetust

13 Detsember 2018

Alates neljapäevast on hooldekodudele avatud taotlusvoor, mille eesmärk on üldhooldusteenusel olevate dementsusega inimeste turvalisuse, igapäevase toimetuleku ja heaolu parandamine.

Hooldekodudel on võimalik kohandada nii olemasolevaid teenusekohti kui võtta üldhooldusteenuse pakkumiseks kasutusele muid ruume, mis vastaksid dementsusega inimeste vajadustele. Taotlusvooruks on riigieelarvest ette nähtud 1,5 miljonit eurot.

„Dementsusega inimestele ei pruugi hooldekodu füüsiline keskkond olla alati sobilik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Hooldekodudel on riigi toel võimalik kohandada oma ruume selliselt, et need oleksid dementsusega inimestele turvalised, hubased ja toetaksid inimese igapäevast toimetulekut ning aitaksid säilitada nende elukvaliteeti. Toetava keskkonna puudumise tõttu on keerulisematel juhtudel paljud hooldekodud pidanud keelduma dementsusega kliendi vastuvõtmisest, sest neil pole võimalik tagada abivajajale vajalikke tingimusi. Dementsusega inimesed erinevad oma vajaduste poolest teistest klientidest. Kohtade kohandamisega parandame dementsusega inimestele pakutava üldhooldusteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning tagame, et iga abivajaja Eestis saab õigeaegset ja asjakohast tuge.“

Toetuse andmise eesmärk on parandada üldhooldusteenusel olevate dementsusega inimeste turvalisust, suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust osutada dementsusega inimestele teenust ning soodustada dementsusega inimestele mõeldud spetsiaalsete abivahendite kasutamist. Toetatakse kohanduste tegemisest tingitud kulusid, nagu näiteks projekteerimiskulud, sealhulgas ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased tööd. Lisaks ka ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulusid ning dementsusega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamist või paigaldamist. Samuti toetatakse erinevate abitehnoloogiate soetamist, näiteks gps-aed ja kukkumisandurid. „Hooldekodud on varasemalt suunanud tähelepanu sellele, et töös dementsusega inimestega ilmneb sagedamini murekohti, kuna puudub füüsiline keskkond, mis toetaks nii abivajajat kui lihtsustaks ka hooldaja tööd,“ ütles Iva.

Toetuse tingimuste ja hindamismetoodika väljatöötamisel võeti aluseks MTÜ Elu Dementsusega koostatud ekspertanalüüs. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kogumaksumusest on 85 protsenti, toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta on 100 000 eurot, millele lisandub omaosalus. Voor on avatud kolm kuud.

Muu hulgas on kohalikel omavalitsustel võimalik 21. jaanuarini 2019 taotleda riigilt rahalist toetust ka olemasolevate hooldekodude energiatõhusaks muutmiseks, sealhulgas uute, liginullenergiahoonetes tegutsevate hooldekodude ehitamiseks. Kokku on eelarves selleks ette nähtud ligi 9,5 miljonit eurot.

Pea pooled töötajad ei ole tööandja pakutavate soodustustega rahul

13 Detsember 2018

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Pea pooled töötajad ei ole tööandja pakutavate soodustustega rahul">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et kuigi 70 protsenti organisatsioone pakub oma töötajatele soodustusi, eelistaksid rohkem kui pooled töötajad ehk 58 protsenti saada soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.

Mitmed levinud soodustused on tavaliseks muutumas ja ei ole seega enam töötajate silmis niivõrd atraktiivsed. Näiteks pakutakse rohkem kui pooltes organisatsioonides tasuta joogivett, kohvi või teed. Enam kui pooltes organisatsioonides kaetakse ka töötajate erialase täienduskoolituse kulud ja võimaldatakse paindlikku tööaja algust või lõppu, kuid viimast vaid osadele töötajate gruppidele.

Riigikogu kiitis heaks tuleva aasta riigieelarve

12 Detsember 2018

Lisa anonüümne kommentaar

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu võttis kolmpäeval vastu tuleva aasta riigieelarve,mille maht on üle 11 miljardi euro.

2019. aasta riigieelarve seaduse poolt hääletas 52 ja vastu oli 46 saadikut, teatas riigikogu pressiesindaja.

Kolmandal lugemise käigus vaadati läbi eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekut, millest leidis toetust kolm rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekut.

Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul peegeldab 2019. aasta eelarve Eesti stabiilset majanduskasvu ning panustab ilma täiendavate maksude ja võlakoormuse suurendamiseta majanduse, heaolu ja kaitsevõime kasvu, edastas rahandusministeerium.

“Eesti riigi rahaasjad on heas korras. Eesti on Euroopa ja kogu maailma rahandlikus kõrgliigas,” ütles Tõniste. “Ka rahvusvahelised reitinguagentuurid tõstavad Eestit esile kui erakordselt tugeva rahandusega riiki. Reitinguagentuur Fitch tõstis hiljuti Eesti riigi reitingut ja rõhutas riigi rahanduse head seisu.”

Samuti hoiab riigieelarve Tõniste sõnul maksurahu. “Me ei tõsta järgmisel aastal makse ega kehtesta uusi makse, mis pidurdaks meie majanduskasvu. Meie riigieelarve on tasakaalus ja valitsussektori võlakoormus väheneb ka järgmisel aastal,” ütles ta.

Riigieelarve tulude maht on 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui käesoleval.

2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKP-st ning struktuurses tasakaalus. Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. Eelarve nominaalne ülejääk lubab vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.

Järgmise aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on ligikaudu samal tasemel kui eelmisel kolmel aastal. Sealjuures on Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 40 protsenti SKP-st.

Eesti valitsussektori kulud püsivad järgmisel aastal ligikaudu 40 protsendi tasemel SKP-st. Keskvalitsuse osa sellest on ligikaudu 33 protsenti ja ka see ei muutu oluliselt võrreldes eelmiste aastatega.

Vähiravifond andis nelja kuuga abi miljoni euro ulatuses

12 Detsember 2018

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Vähiravifond andis nelja kuuga abi miljoni euro ulatuses">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Vähiravifond Kingitud Elu toetas viimase nelja kuuga inimeste ravi kokku ligi miljoni euro eest ning tänavu saab fondile toetuda kolm korda rohkem inimesi kui mullu.

"Oleme aasta lõpus erakordselt suure surve all, kanda on väga raske vastutuse koorem. Sest vähiravifondist saab tänavu abi ligi 300 inimest – kolm korda rohkem kui mullu," ütles vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu pressiteate vahendusel.

"Nii palju on Eestis inimesi, kes tahaksid elada, kuid kes haigekassa vihmavarju alla enam ei mahu. Me ei ole seni pidanud kedagi fondi ukse taha jätma ja loodame, et ei jäta ka edaspidi. Aga kolmekordne kasv on neelanud kõik meie reservid ja pannud tuleviku osas südame värisema. Kutsun kõiki üles kasvõi kõige pisema püsiannetusega meie missiooni toetama, et keegi ei jääks vajaliku ravita ka 2019. aastal," lisas Tänavsuu.

Detsembris jõuavad kasutusse esimesed uued ID-kaardid

12 Detsember 2018

Lisa anonüümne kommentaar

Detsembri algusest taotluse esitanud inimestele väljastatakse sel nädalal esimesed uue tootja ID-kaardid. Uutel kaartidel on senisest erinev kujundus, turvaelemendid ja kiip. Esimesed uues formaadis kiirdokumendid ja Digi-IDd on kasutuses juba eelmisest nädalast.

Kõigile inimestele, kes alates 3. detsembrist esitasid taotluse kas ID-kaardi, elamisloakaardi, digi-ID või kiirdokumendi saamiseks, väljastab PPA uue kujunduse ja funktsionaalsusega dokumendi. Enne detsembri algust esitatud taotluste alusel väljastatakse veel senise lepingupartneri toodetud kaarte. Kõik siiani väljastatud dokumendid kehtivad edasi kuni dokumendil märgitud kehtivusaja lõpuni ning neid välja vahetama ei pea.

PPA identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Kaija Kirchi sõnul jäävad kahe erineva kujundusega kaardid kasutusele kuni viimase vanas formaadis dokumendi aegumiseni 2023. aastal. „Uue kaardi väljastamisega ei muutu taotlemistingimused ega väljastamise tähtajad ning esimeste uute kaartide tootmine on siiani hästi sujunud. Küll tuleb taotlejatel pöörata rohkem tähelepanu dokumendi foto nõuetele, sest uue turvaelemendina kasutame ID-kaardil värvilist fotot. Seetõttu soovitame teha foto PPA teeninduses kohapeal või fotograafi juures,“ rääkis Kirch.

Kuna uue kaardi kiibil on palju uusi tehnilisi nüansse, on e-teenuste ja süsteemide omanikel tulnud enda süsteeme oluliselt arendada. „Tänane seis on võrreldes paarinädala tagusega palju parem. Kõige enam kasutatavad e-teenused on sellest või järgmisest nädalast valmis uut kaarti toetama, samuti on arendustega valmis suuremate riigiasutuste infosüsteemid,“ toonitas RIA elektroonilise identiteedi valdkonna juht Margus Arm.

Uue ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks, eeskätt dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks, tuleb kasutada uusimat tarkvara. „Täiendatud versioon DigiDoc4 Kliendist tuleb ID-kaardi veebilehelt www.id.ee arvutisse alla laadida ning järgida edasisi juhendeid,“ märkis Arm.

Kirch rõhutab, et inimesed hoiaksid digitaalseks isikutuvastuseks vajalikke PINkoode kindlas kohas ja jätaksid alles dokumendiga koos väljastatava PIN-ümbriku. „Iga kuu vajab pea 4000 inimest uusi ID-kaardi PIN-koode, sest on need kas unustanud või kaotanud. Arvestades, et aasta alguses on ees valimised ja tuludeklaratsioonide esitamise periood, tasub juba praegu üle kontrollida, kas e-teenuste kasutamiseks vajalikud koodid on olemas,“ ütles ta.

Keskmiselt väljastab PPA igas kuus üle 20 000 ID-kaardi, elamisloakaardi ja digi-ID. Taotletud dokumente hoitakse teeninduses kuni kuus kuud ning kui inimene poole aasta jooksul sellele järele ei tule, siis dokument hävitatakse ning tuleb uuesti esitada taotlus ja tasuda riigilõiv.

Novembris hukkus tulekahjudes 7 inimest

12 Detsember 2018

Lisa anonüümne kommentaar

Tulekahjudes hukkus novembris seitse inimest, kellest 3 hukkusid ühel sündmusel.

„Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba 43 inimest, mis on rohkem kui viimasel kahel aastal ning üle poole detsembrit on veel ees. Enamik õnnetustest on lihtsasti ennetatavad ja panen kõigile südamele, et igaüks annaks oma panuse selleks, et jõulud mööduks Eestimaal turvaliselt ja suuremate õnnetusteta,“ ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Kolmel korral sai tulekahju alguse voodi süüdanud sigaretist ning ühel korral küünlast ning ühel korral elektripliidi rikkest. Kõik hukkunuga toimunud tulekahjud toimusid kortermajades

Novembris hukkunute keskmine vanus oli 64, vanim hukkunu oli 96-aastane ja noorim 49-aastane. Esialgsetel andmetel oli tulekahju hetkel alkoholijoobes 2 hukkunut.

Hoonetulekahjusid oli novembris kokku 88, nendest eluhoonetulekahjusid oli 52 ja mitteeluhoone tulekahjusid 36. Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad käisid novembris nõustamas 2754 kodus.

Jaanuarist novembri lõpuni on tulekahjudest päästetud 74 inimest ning vigastada on saanud 102 inimest, tulekahjudes on hukkunud 39 inimest.

Veeõnnetustes hukkus novembris viis inimest. Kokku on sel aastal veeõnnetustes hukkunud 43 inimest, nende hulgas ka kaks last.

Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ning ei kanna. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Kutsume kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.