Statistikaameti analüütiku Anu Õmbluse sõnul ei tähenda suhtelise vaesuse suurenemine ilmtingimata sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist.

Kuigi Eestis tervikuna suurenes möödunud aastal suhtelise vaesuse määr 1,6 protsendipunkti võrra 22,6 protsendini, siis vanuselises läbilõikes olid muutused erisuunalised. 65-aastaste ja vanemate seas suurenes suhtelise vaesuse määr 6,3 protsendipunkti võrra 47,5 protsendini, siis vähenes see samas kuni 17-aastaste seas 0,6 protsendipunkti võrra 15,9 protsendile ja 16-24-aastaste seas 0,3 protsendipunkti võrra 22 protsendile, selgub statistikaameti andmetest.

Statistikaameti analüütiku Anu Õmbluse sõnul on selle taga just pensioniealiste seas suhtelise vaesuse määra tõus. Kui 2016. aastal oli suhtelise vaesuse piirmääraks 469 eurot, siis eelmisel aastal 523 eurot, Õmbluse sõnul oli suur hulk pensionäre, kes veel 2016. aastal piirmäära ületasid, kuid eelmisel aastal sellest allapoole jäid.

Õmbluse sõnul ei tähenda suhtelise vaesuse määra suurenemine ebavõrdsuse suurenemist vaesemate ja jõukamate ühiskonnaklasside vahel. "Kui me vaatame sissetulekukvintiilide kaupa, siis väikseima sissetulekuga viiendiku erinevus võrreldes jõukaima viiendikuga vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga. Vaesemad on lähenenud natuke rikastele," sõnas ta.

Suhtelise vaesuse määr oli eelmisel aastal kõrgeim Valga maakonnas ligi 40 protsenti ja Ida-Virumaal 35 protsenti. Madalaim määr oli Harjumaal 17 protsendi lähedal. Alla 20 protsendi oli suhtelise vaesuse määr veel ka Saaremaal.

Materiaalse ilmajäetuse määr, milles inimestelt küsitakse, millisteks kulutusteks neil raha ei ole, samas Eestis 2018. aastal valdavalt vähenes, olles 10 protsendi lähedal. Materiaalse ilmajäetuse määr vähenes enim Ida-Virumaal – 7 protsendipunkti võrra 23 protsendile. Samas on see tase endiselt Eesti kõrgeim.

Siseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, millega soovib jagada tuleva aasta sisserände piirarvu poolaastate vahel kaheks.

Tuleva aasta sisserände piirarv on 1315 inimest ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Siseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, mille kohaselt antakse tuleva aasta esimeses pooles ehk kuni 30. juunini 657 elamisluba ning teises poolaastas veel 658 elamisluba.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on eesmärk kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus selleks, et tagada sisserände piirarvu ühtlasem ja õiglasem jaotus kogu aasta jooksul.

Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab valitsus aastase sisserände piirarvu, mis reguleerib töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Seaduse kohaselt ei tohi sisserände piirarv ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad  töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload.

Sisserände piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud ja Šveitsi kodanikud.

Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks, Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, Ameerika Ühendriikide kodanikele ning Jaapani kodanikele. Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, töötamiseks iduettevõttes või õppejõuna.

Lisaks on piirarvu erisus loodud ka välismaalastele, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega. Tänavu juulis jõustunud välismaalaste seaduse muudatuse tulemusena ei arvestata sisserände piirarvu alla ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina.

Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ega Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi.

Eesti annab Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile Lähis-Idas 200 000 eurot.

Eesti annab 200 000 eurot ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA) humanitaarolukorra leevendamiseks tuleval aastal, selgub välisministeeriumi dokumendiregistrist.

Raha eraldatakse välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ette nähtud summadest.

Dementseid, kes vajaksid pidevat hoolt, on Eestis üle 10 000, kuid erihooldekodudes on kohti ainult 2000-2500 patsiendile, ütles Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juht Eve Karmo teisipäeval ETV saates "Ringvaade".

Karmo rääkis saates, et hooldekodudes on tõsised probleemid personaliga, sest seal ei ole meditsiinilist personali, hooldajad on koolitamata, nende sissetulek on väike ning ka nende prestiiž ühiskonna silmis on väga madal.

See töö on väga raske ja ainult palga eest tema sõnul head töötajat ei leia - vähemasti õendushaiglasse ei tule tööle inimene, kes seda tööd üldse teha ei taha.

Ta tõdes, et paraku ei olegi vaimsete häiretega inimestele Eesti riigis tegelikult eriti kohta.

"Nii-öelda üldtüüpi hooldekodud, nagu see Kose Kodu ka minu teada on, võib-olla ei oskagi nendega teistmoodi ringi käia. Erihooldekodusid on Eestis umbes 2000-2500 patsiendile, aga näiteks dementseid, kes on väga raskes seisus, vajaksid pidevat järelvalvamist, on üle 10 000," sõnas ta.