Politsei kutsub reedel külastama kogu perega Lõuna-Eesti politseimaju, kus saab tutvust teha politseitöö köögipoolega.

Lõuna prefekt Vallo Koppel sõnas, et esmakordselt viis aastat tagasi toimunud lahtiste uste päev sai alguse soovist tuua talvisel koolivaheajal politseinike ja piirivalvurite töö nii lastele kui nende vanematele uudistamiseks kätte.

„Lahtiste uste päeval saavad huvilised põhjalikuma ülevaate politsei tegevusest, töövahenditest ja –võtetest. Ajapikku on uuenenud politseinike ja piirivalvurite sõidukipark ning lisandunud mitmeid töövahendeid droonidest elektrišokirelvadeni. Soovi korral saab ise järele proovida näiteks sedagi, kuidas passib selga märulipolitsei vorm või uurida, milline vahe on patrullibussil, kaalubussil, konvoibussil ja kriminalistikabussil,“ kirjeldas politseijuht ning julgustas politseile külla tulema.

Tartu politseimaja hoovis on kell 11-13 sõidukite väljanäitus. Kell 11.15-11.30 saab uudistada märulipolitsei tööd ja varustust, kell 11.30-11.45 saab uudistada politsei erivahenswis käeraudadest šokirelvani, kell 11.45-12 toimub viktoriin lastele. Samad tegevused korduvad vastavalt algusega kell 12.15, 12.30 ja 12.45. 

Viljandi politseimajas, Jõgeva politseimajas, Põlva politseimajas, Valga politseimajas ja Võru politseimajas toimuvad reedel kõigile huvilistele ekskursioonid kell 12-13, mille käigus näidatakse kaasaegsete politseisõidukite võimalusi, tutvustatakse teenistuskoera tööd, uudistada saab arestimaja kambreid, ülevaade antakse politsei erivahenditest ning kriminaalpolitsei töö telgitaguseid valgustab kriminalist.

Lõppeval aastal toimus riigikogus 122 istungit, neist kõigist võttis osa vaid kaks rahvasaadikut, kirjutab Postimees.

Istungilt puudumist põhjendatakse küll tervislike põhjuste või valijatega kohtumisega, kuid mitme riigikogu liikme kontolt leiab ka arvukalt põhjuseta puudumisi. Tänavuse aasta kaks korralist riigikogu istungjärku peeti 8. jaanuarist kuni 14. juunini ning 10. septembrist kuni 20. detsembrini. Erakorraline istungjärk oli 22. augustil.

Riigikogu statistikast ilmneb, et kõigist 122 istungist võtsid osa Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ning Priit Sibul Isamaa fraktsioonist. Neile järgnevad sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein 121 istungiga ning reformierakondlased Kristen Michal ja Urmas Kruuse 120 istungiga. Osavõtu poolest paistavad silma ka vabaerakondlane Krista Aru, keskerakondlane Kersti Sarapuu ja sotsiaaldemokraat Hardi Volmer, kes olid kohal 119 korda.

Kui riigikogus vahetunud liikmed välja arvata, on tänavu parlamendi istungitel kõige vähem osalenud fraktsioonitu Olga Ivanova. Tema on kohal olnud 77 ja puudunud 45 istungilt. 29 korral on Ivanova puudumise selgituseks märgitud tervislikud põhjused, kohtumised valijatega või perekondlikud põhjused. Kolme istungi ajal on ta viibinud välislähetuses, kuid 13 puudumise põhjus on selgusetu, kirjutab Postimees. 

Puudumiste arvult järgneb Ivanovale reformierakondlane Taavi Rõivas. Ekspeaministrit polnud näha 44 istungil, kuna viibis kolmel korral välislähetuses. Mitmel juhul on ta põhjendanud oma eemalolekut osavõtuga suurõppusest Siil, samuti esinemistega väliskonverentsidel.

Enam kui 40 korda on puudunud ka Marianne Mikko SDE-st, Karin Tammemägi Keskerakonnast, Kalle Palling Reformierakonnast ja fraktsioonitu Marko Mihkelson. Mikkol on rekordarv välislähetusi: Euroopa Liidu asjade komisjoni liige on istungite ajal käinud piiri taga 39 korda. Väliskomisjoni juhtiv Mihkelson on pidanud riigikogu saali asemel välismaal olema 33 korda, kuid kaheksal juhul pole rahvasaadik puudumist põhjendanud.

Põhjendamata puudumiste poolest juhib fraktsioonitu Margus Tsahkna, kellel on neid koguni 22. Ta on istungite ajal käinud esinemas kaitseväes ja koolis, osalenud komisjonide töös või on vahele tulnud perekondlikud põhjused. Tsahknale järgnevad Karin Tammemägi Keskerakonnast ja Olga Ivanova vastavalt 20 ja 13 puudumisega.

Haiguse tõttu on pidanud kõige rohkem parlamendi tööst eemal olema vabaerakondlane Jüri Adams, kes ei saanud osaleda 26 riigikogu istungil. Seitsmel korral pole ta oma puudumist põhjendanud.

Läbi esimese jõulupüha sai ETV vahendusel kaasa elada ja kaasa mõtelda “Jõulutunneli” tänavusele üleskutsele toetada haruldasi haigusi põdevate laste ravi - annetustelefonidele helistades on praeguseks kogunenud 289 300 eurot, annetusnumbrid jäävad avatuks 30. detsembri südaööni.

Anna ja Kristjan Pihli juhtimisel tõi “Jõulutunnel” läbi päeva vaatajateni videolugusid, kohtumisi otsestuudios ja kaunist pühademuusikat. “Jõulutunneli” kogutud annetustega saab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetada haruldasi haiguseid põdevate laste ravi ja pakkuda peredele tuge, et keegi ei peaks raskel hetkel end üksi ega lootusetuna tundma.

Teisipäevase saatepäeva lõpuks oli “Jõulutunneli” annetustelefonidele laekunud rohkem kui 280 000 eurot, Lastefondi esindaja Küllike Heini sõnul on fondi kontole laekunud veel 5000 eurot. “Jõulutunneli” numbrid jäävad avatuks 30. detsembri südaööni. Helistades numbrile 900 7701 saab annetada 5 eurot, numbrile 900 7702 on annetussummaks 10 eurot ja numbrile 900 7703 saab annetada 25 eurot.

“Jõulutunneli” seekordset saadet juhtisid Anna ja Kristjan Pihl. Videolugusid üle Eesti vahendasid Kaidor Kahar, Hannes Hermaküla, Christel Karits, Mai Palling, Aivi Parijõgi, Silvia Karro, Siiri Ottender-Paasma, Marit Valk ja Jüri Nikolajev. Muusikat pakkusid läbi päeva erinevad Eesti artistid, sh Stig Rästa, Maarja-Liis ja Noorkuu, Kadi Voorand, Trad.Attack!, Ott Lepland jpt. Üllatuse valmistas ka saatejuht Kristjan Pihl, kes koos Rein Rannapiga esitas loo “Suudlus läbi jäätunud klaasi”. 

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest 21 joobes sõidukijuhti.

Üks juht oli esialgsetel andmetel tarvitanud uimasteid ning 20 olid rooli istunud alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.