Politsei saab päevas 40 teadet perevägivalla kohta

Registreeritud perevägivalla kuritegude arv on tänavu mullusega võrreldes tõusnud ning politsei saab päevas 40 teadet perevägivalla kohta, tõusu põhjuseks on inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.

Sotsiaalministeerium, siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning prokuratuur kutsuvad inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma 

„Kõige tähtsam on see, et perevägivalla käes kannatanu teaks, kust abi otsida ja ka julgeks seda teha. Ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi, mistõttu on oluline, et me teised ei annaks hinnanguid, vaid aitaksime leida abi, olgu selleks siis julgustamine või kontaktide leidmine,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut sotsiaalministeeriumi pressiesindaja vahendusel. „Kannatanute abistamisel on väga suur roll lähedastel, naabritel – me kõik saame hädasolijat märgata ja vägivallast teada anda. Eriti oluline on see laste ja eakate puhul, sõnas ta.

Sikkuti sõnul teevad erinevad asutused vägivalla ennetamiseks ja ohvrite abistamiseks tihedat koostööd, ka on 2019. aasta riigieelarves märgatavalt suurendatud ohvriabiteenuste rahastamist. Nii tõuseb tuleval aastal naiste tugikeskuste rahastus, mis ulatub ühe miljoni euroni ja võimaldab avada Harjumaal ning Ida-Virumaal mõlemas teisegi tugikeskuse. 

Tuleval aastal aastal alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006.

„Paljud uuringud on näidanud, et kannatanute jõustamisel on võtmekohaks aeg, mil toetav abi kannatanuni jõuab. Kui abi jõuab kiiremini, on kannatanu suurema tõenäosusega valmis abi vastu võtma,“ ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla.

„Kõige olulisem on kannatanut kohe aitama, nõustama ja toetama hakata, sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlust alustatakse või mitte, ning toetada inimest seni kuni ta on olukorrale lahenduse saanud. Ülioluline on ka kiire sekkumine vägivallaga kokku puutunud laste aitamiseks, sest vägivald sünnitab vägivalda,“ sõnas siseminister Katri Raik.

„Tõsiste perevägivalla juhtumite kriitiline analüüs näitab, et spetsialistidel on tihtipeale info riskide kohta olemas. Nende riskitegurite ühine analüüs aitab paremini sekkuda ja koostööd kavandada, et sotsiaalsüsteem saaks aidata iga perekonda individuaalselt,“ selgitas politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas.

Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro.

Käesoleva aasta 15. detsembri seisuga on politsei- ja piirivalveametile perevägivallast teada antud 14 277 korral, millest 3708 korral on alustatud kriminaalmenetlust.

Registreeritud perevägivalla kuritegude arv on võrreldes 2017. aastaga kasvanud – tänavu on neid 11 kuuga registreeritud rohkem kui terve eelmise aasta peale kokku. Selle on tinginud inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.