Töö leidmine peaks olema inimese enda teha. Õpid ameti, saad hariduse, koostad CV ja lähed tööle. Vähemalt nii on meile aastaid räägitud.
Tegelik elu kipub aga järjest rohkem meenutama olukorda, kus kõik teed on justkui avatud, aga ühegi ukse taga pole kedagi, kes sind sisse laseks. Statistikaameti värsked andmed näitavad, et töötuse määr tõusis tänavu kolmandas kvartalis 7,9 protsendini. Eriti kurb on olukord noorte seas, kelle töötuse määr ulatus 23,7 protsendini. See tähendab, et peaaegu iga neljas tööturul olev noor on tööta. Noortele räägitakse sageli, et kõik on nende endi kätes. Tuleb olla aktiivne, õppida, areneda ja ennast tõestada. Aga kuidas sa ennast tõestad, kui igal töökuulutusel seisab nõue, et sul peab olema vähemalt paar aastat töökogemust? Kust see kogemus tulema peaks, kui keegi ei taha anda esimest võimalust? Ka tööandjatel on oma ootused. Otsitakse inimest, kes oleks noor, aga pika kogemusega, oskaks kõike, oleks paindlik, kohusetundlik ja valmis vajaduse korral ka üle oma võimete pingutama.
Soovitavalt võiks ta kohe esimesel tööpäeval ettevõtte käekäiku parandada. Selliseid inimesi on kindlasti olemas, aga nad ei pruugi enam töökuulutusi lugeda. Muidugi ei saa kõiki probleeme tööandjate kaela ajada. Ettevõttedki seisavad silmitsi keerulise majandusolukorra, kasvavate kulude ja ebakindla tulevikuga. Kui tellimusi pole, pole ka põhjust uusi töötajaid palgata. Kõige suurem oht on see, et tööta jäämine muutub noorte jaoks tavaliseks. Kui inimene alustab oma täiskasvanuelu töötuna, kaotab ta peale sissetuleku ka enesekindlust ja usku sellesse, et pingutamisel on mõtet. Mõni lükkab edasi kodu ostmise, mõni pereloomise, mõni lahkub Eestist. Poliitikud räägivad sageli sellest, kuidas Eesti vajab rohkem lapsi, rohkem maksumaksjaid ja rohkem töötavaid inimesi. Kõik väga õiged soovid. Aga ehk tasuks enne küsida, kas meil on neile inimestele ka tööd pakkuda.
Töötuse probleem ei lahene sellega, et inimestele öeldakse, et nad peaksid rohkem pingutama. Paljud pingutavad juba praegu, kuid sellest ei piisa, kui võimalusi lihtsalt pole. Vaja on rohkem päris töökohti, paremaid võimalusi esimeseks töökogemuseks ning riigi ja ettevõtete koostööd.
Lõppude lõpuks ei taha inimesed kuud taevast. Nad tahavad võimalust tööd teha, oma palgast ära elada ja tunda, et nende pingutustel on mõte. See ei tohiks olla liiga suur soov.


















































