Statistikaameti viimastel andmetel on laste absoluutse vaesuse määr jätkanud langustrendi ja jõudnud 3,2 protsendini.

Olulist rolli selles mängib lapsetoetuse tõus, teatas sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) BNS-ile. Järgmisel aastal tõuseb lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus.

"Laste absoluutne vaesus on viimastel aastatel vähenenud kolm korda. Kui veel 2014. aastal elas umbes 10 protsenti Eesti lastest absoluutses vaesuses, siis 2017. aastaks oli laste absoluutse vaesuse määr langenud 3,2 protsendile," selgitas tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Toetustel on oluline mõju laste vaesuse vähendamisele. Eelmisel aastal vähendasid erinevad toetused laste absoluutsevaesuse määra 7,3 protsendipunkti võrra ehk ligi 70 protsenti.

Lasterikkus ei peaks Sikkuti sõnul tähendama vaesusesse langemist. Seega jätkab riik lisaks esimese ja teise lapse toetusele ka kolme või enamat last kasvatavatele peredele 300-eurose kuise toetuse maksmist.

Sikkuti hinnangul tuleks teatud lastega seotud kulusid katta ühiskonnas ühiselt ja ta toob näitena lasteaia kohatasu, mis seni on olnud lastevanemate kanda.

"Kui kool ja ülikool on tasuta, siis ka lapse lasteaias käimine ei peaks peredele suurt majanduslikku koormust panema," lisas Sikkut.

SDE hinnangul kasvavad laste ülalpidamiseulud ning seega peaks ka lapsetoetus hinnatõusuga sammu pidama. Sotsiaaldemokraadid seisavad enda sõnul selle eest, et pere esimese ja teise lapse eest makstav lapsetoetus tõuseks 100 euroni kuus. 

Seoses läheneva aastavahetusega tuletavad tehnilise järelevalve amet, päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet meelde, et pürotehnilise toote kasutamisel tuleb lähtuda iga konkreetse toote kasutusjuhendist ning järgida ohutusnõudeid.

Pürotehnilise toote vale kasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi, näiteks põlenguid, vigastusi ja muud sellist, samuti varalist kahju. Lisaks on oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ning näidata eeskuju pürotehnika ohutul kasutamisel.

Enne toote kasutamist tuleb lugeda tähelepanelikult kasutusjuhendit ning kasutada toodet üksnes ettenähtud viisil. Toote kasutamiseks tuleb valida õige aeg ja koht. "Arvesta öörahuga, ilmastikuoludega ning toote ohutu kaugusega inimestest, hoonetest ja sõidukitest. Arvesta teiste inimeste ja loomadega. Ootamatud heli- ja valgusefektid võivad ehmatada. Kontrolli enne toote kasutamist, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi. Ostjal on õigus defektiga toode müüjale tagastada," soovitavad ametid. 

Pürotehnilist toodet ei tohiks kasutada alkoholijoobes olles, seda ei tohi visata tulekoldesse, inimese või loomade suunas. "Ilutulestiku tegemisel ära hoia toodet käes ega kummardu selle kohale. Kui toode ei sütti, oota vähemalt 10-15 minutit enne selle üles korjamist. Ära jäta sellist toodet vedelema ega viska prügikasti, vaid tagasta müüjale. Ilutulestik tuleb ära jätta või katkestada, kui tugeva tuule või muu asjaolu tõttu kaasneks vahetu oht inimesele, keskkonnale või varale," märgivad ametkonnad. 

Pürotehniline toode tuleks osta ainult vastavat tegevusluba omavalt ettevõttelt. Pürotehnilise tootega peab kaasas olema eestikeelne kasutusjuhend. Toodet tuleb hoida kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas. Oma tarbeks ei tohi hoiustada rohkem kui 20 kilogrammi pürotehnilisi tooteid.

Tänavu on Lõuna-Eestis laekunud politseile kuriteoavaldusi looma julmast kohtlemisest 11 korral, neist viis Tartus, kaks Viljandis, Võrus ja Jõgeval.

Esimesel jõulupühal nägi 73-aastane memm oma talu juures hulkumas koera. Memm helistas Tartu koduta loomade varjupaika, et need loomale järele tuleks. Siis oli koer veel terve ja jooksis neljal käpal, nagu üks koer jooksma peab. Kui varjupaiga töötajad tema juurde jõudsid, oli loom läinud talu lähedal asuvasse kraavi kuuse alla peitu, värske lumi reetis varjupaiga töötajatele tema asukoha – koer oli vigastatud, kirjutab Tartu Postimees.

Esialgu arvas Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar, et koer oli saanud autolt löögi. «Maaülikooli loomakliinikus leiti ta selgroost õhupüssi kuul. Saime aru, et keegi on tahtlikult koera lasknud,» ütles ta.

Arst ei andnud koerale erilist lootust, sest loom oli vana ja vigastused rasked. Et koer oli kiibistatud, võeti ühendust omanikega, kes pärast nõupidamist arstiga otsustasid oma koera Atsi magama panna. «Mis inimene see on, kes läheb jõulupühal mängima teise eluga? Ka jahimeestel on jõulurahu. Arstid kinnitasid, et selliseid plönne korjatakse alatihti välja kasside kehast,» seisis ka varjupaiga sotsiaalmeedialehel.

Tartu politsei piirkonnavanem Siim Linnard suhtles neljapäeval Tartu koduta loomade varjupaigaga, kust kinnitati, et kolmapäeval sai varjupaik teate Peipsiääre vallas Põldmäe bussipeatuse juurest leitud väärkoheldud koerast. «Varjupaik tõi looma Tartusse, kus selgus, et koera on tulistatud õhupüssist, ning seetõttu oli loom tagaosast halvatud,» rääkis ta.

Politsei võttis neljapäeval koeraomanikuga ühendust, et juhtumit uurida. «Omanik märkis, et koer oli sõbralik ja liikus ka külas ringi. Kes talle viga tegi, on selgitamisel,» ütles Linnard.

Paljusid pühade ajal suurte lootustega Peipsi äärde sõitnud kalamehi ja -naisi tabas halb üllatus, kui jääle astudes sai selgeks, et suur osa Peipsi kaldalähedasest jääst kaetud rüsiväljaga, mille vahel laveerimine on tõeline katsumus, kirjutab Tartu Postimees.

Sõltuvalt piirkonnast võivad rüsiväljad alata küll ka mõnesaja meetri kauguselt kaldast, aga näiteks kalastajate seas väga populaarses Kodavere kandis ulatuvad need rannajooneni välja.

Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu juhatuse esimees Urmas Pirk rääkis, et kõige hullem seis ongi järve keskosas, näiteks põhja pool Omedu kandis on olud paremad ja jää siledam. «Seal oli pühade ajal omajagu kalastajaid peal,» märkis Pirk Tartu Postimehele. 

Kuid Kodaverest lõuna poole minnes pole rüsist pääsu Kolkjani välja. Näiteks Rootsiküla kohta on politsei kodulehe jääkaardil kirjas: «Jää paksus 17 sentimeetrit, kaldast 400 meetri kaugusel algab läbimatu rüsi» ning Lahe küla juures märge «Jää paksus 12 sentimeetrit, ida pool lausrüsi».

Seevastu Lämmijärvel pole põhjust kurta, kinnitas Mehikoormas kalapüügiga tegeleva OÜ Latikas juht Margus Narusing. «Siin külmus järv varem ära ning rüsiga muret pole, ilusti saab peale,» ütles ta.

Narusing lisas, et head jääolud valitsevad Piirissaareni välja ning kui 1. jaanuarist lubatakse taas ka kutseliste kalurite vahenditega kala püüda, saavad nad kohe võrgud sisse lasta. Suure järve olusid parandaks Narusingi sõnul aga see, kui tuleks üks suurem sula, mis kataks jääkaane veega. Kui sellele järgneks paar päeva kümnekraadist külma, oleks järvel 20 sentimeetri paksune jää ning asi märksa lõbusam, tõdes ta.