Uuring: üle poole hooldusel olevatest eakatest saavad valesid ravimeid

Ravimite personaalse pakendamise teenust kasutavates hoolde- ja vanadekodudes elavate eakate ravimikasutamise uuringust selgus, et 64,8 protsendil uuritud patsientidest oli raviskeemis vähemalt üks potentsiaalselt sobimatu ravim.

Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi ja Benu apteegi sotsiaalfarmaatsia stipendiumi saanud uurimistööst selgus ka, et 34,3 protsendil patsientidest esines potentsiaalne ravimite koostoime, millest 7,4 protsenti olid kliiniliselt olulised koostoimed, teatas seltsi esindaja kolmapäeval BNS-ile.

Ravimite kasutamise ohutust uurinud üliõpilase Uljana Baburina töö tõi välja, et ravimite arvu kasv raviskeemis suurendas riski potentsiaalselt sobimatute ravimite lisandumisele raviskeemis ja suurendas ka koostoimete tekke riski. 

Uuringu autori sõnul tuleks Eestis ravimite personaalse pakendamise teenuse edasi arendamisel välja töötada meetod raviskeemide hindamiseks, mille abil saaks ennetada potentsiaalselt ohtlike ravimite ja nende kombinatsioonide kasutamist eakatel patsientidel. "Aina rohkem eakaid elab hoolde- ja vanadekodudes, kus nende ravi ja ravimite väljastamisega tegeleb meditsiiniline personal. Hoolimata sellest, et tervishoiu, kaasa arvatud ka farmaatsia areng, on andnud sellistele patsientidele võimaluse saavutada stabiilne elukvaliteet, tuleb ka siin arvestada selliste probleemidega nagu polüfarmakoteraapia, ravimite ebaratsionaalne kasutamine, ohud ravimite kasutamisel ja madal ravijärgimus," rääkis Baburina.

Benu apteegi ja ja Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi koostöös annab Benu igal aastal vastavate uurimistööde olemasolul välja kuni kolm sotsiaalfarmaatsia või sellega seotud valdkonnas teostatud uurimistööde stipendiumi. Lisaks eelpool viidatule pälvisid sel korral stipendiumid veel Kristin Kudi, kelle uurimistöö teema oli "Ravijärgimuse hindamine statiinravi alustanud ja pikaajaliselt kasutanud ambulatoorsetel patsientidel" ning Kristin Vain, kelle uurimistöö teema oli "Apteegikülastajate arvamused, kogemused ja ootused üldapteegis osutatavate ravimite kasutamisega seotud teenuste kohta". Kokku esitati stipendiumile kandideerimiseks kuus tööd.

Uurimistööde hindamisel lähtusid komisjoni liikmed uurimistööde valdkondlikust sobivusest, valitud uurimisteema olulisusest, töö kvaliteedist ja originaalsusest ning üliõpilase panusest töö valmimisel. Stipendiumifondi osapooled soovivad näidata, et tõhusam koostöö ülikooli ja erasektori vahel toob rohkem noori farmaatsiat õppima.

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Seltsi ja BENU Apteek on sotsiaalfarmaatsia valdkonna uurimis- ja teadustööde rahastamiseks mõeldud stipendiume välja andnud juba kolmel õppeaastal. Fondist saavad uurimistööde stipendiume taotleda Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilased ning teadustöö fondist nii üliõpilased kui ka õppejõud. Stipendiumifondi suurus on 3000 eurot õppeaastas.