EESTI UUDISED - Võrumaa Teataja

EESTI UUDISED BNS

Alustas ohvriabi kriisitelefon 116 006

07 Jaanuar 2019

pixabay

Aasta alguses käivitunud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda - teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt.

„Tihti ei pöördu inimesed pärast vägivalda või muud halba kohtlemist abi saamiseks politsei poole või ei mõista, et see, kuidas nendega käitutakse, on tegelikkuses vale või keelatud. Sellistel juhtudel aitabki ohvriabi kriisitelefon, kust ohver saab ära kuulamist, nõustamist, informatsiooni enda õigustest ja abisaamise võimalustest,“ ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna kriisiabi teenuse juht Mari Tikerpuu.

Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.

„Kui helistada ei ole võimalik või kui ei soovi telefoni teel enda murest rääkida, saab pöörduda abi saamiseks ka palunabi.ee lehele, kus ohver saab nõu ja abi küsida veebivestluse kaudu. Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäevaringselt ja kolmes keeles,“ lisas Tikerpuu.

Ehkki iga aastaga suureneb riikliku ohvriabi poolt abi saanute hulk, näitavad uuringud ja statistika, et valdav enamik ohvritest siiski ohvriabini ei jõua. 2017. aastal abistas riiklik ohvriabi enam kui 8000 inimest, lisaks kasutasid sajad abivajajad teenuseid seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes, naiste tugikeskustes.

„Ööpäevaringne kriisinõustamine telefoni ja veebi teel aitab kindlasti enamatel ohvritel jõuda neile vajaliku abini. Eelkõige prognoosime, et ohvriabi kriisitelefonist võib rohkem abi olla perevägivalla ohvritele. Näiteks saavad kannatanud politseipatrulli juuresolekul või pärast nende lahkumist võtta ühendust kriisitelefoniga, et saada esmast nõustamist ja leppida kokku kohtumine ohvriabitöötaja juures,“ ütles Tikerpuu.

Terviseameti teatel on täitõbi Eestis süvenev probleem

04 Jaanuar 2019

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Terviseameti teatel on täitõbi Eestis süvenev probleem">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Tervisemet märgib, et täitõbi on Eestis süvenev probleem ja tõdeb, et tõbe saab piirata ravi ja vastutustundliku käitumisega.

Tulenevalt sel aastal suurenenud kaebuste arvust tuletab terviseamet lapsevanematele meelde, et pedikuloos ehk täitõbi on kergesti nakkav ning selle levikut saab piirata vaid ravi ja vastutustundliku käitumisega, teatas ameti pressiesindaja reedel BNS-ile.

Ligi 400 uut sõdurit alustas sel nädalal väljaõpet

04 Jaanuar 2019

Lisa anonüümne kommentaar

Kuperjanovi jalaväepataljon

Neljapäeval alustas erinevates kaitseväe väeosades 11 kuud kestvat väljaõpet ligi nelisada sõdurit, kellest enamus saavad nooremallohvitserideks või autojuhtideks.

Suurem osa sõduritest alustasid oma teenistust 1. jalaväebrigaadis, vahipataljonis ja mereväes. Osa ajateenijatest saavad väljaõpet Kuperjanovi jalaväepataljonis ja logistikapataljonis, edastas kaitseväe peastaap.

Kuperjanovi jalaväepataljon

„Eile ma nägin noori Eesti kodanikke, kes kõik olid väga erinevad nii väljanägemiselt kui ka käitumiselt. Täna ma näen juba sõdureid, paari nädala jooksul saavad nad üksuseks, kes esimese baaskursuse lõpuks õpib ära, et koos tegutsedes jõuab kaugemale. Ma soovin sõduritele kasutada ees olevat teenistust nii enda arendamiseks kui ka kodumaa kaitse tugevdamiseks, selleks aga tuleb olla aktiivne, initsiatiivikas ning uudishimulik,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.

Kuperjanovi jalaväepataljon

Väljaõpet alustavad sõdurid läbivad sõdurioskuste baaskursuse ning seejärel nooremallohvitseride kursuse või autojuhi erialakursuse. Pärast nooremallohvitseri kursuse lõpetamist asuvad jaanuarikutse ajateenijad õpetama juulis ja oktoobris teenistusse saabujaid.

Kokku kutsub kaitseressursside amet ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, kui üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste juhtivkoosseis ja autojuhid ning oktoobris, kui kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Rahvastikuregistrisse kantud elanike arv kasvas enam kui 4000 võrra

03 Jaanuar 2019

1 comment

Pixabay

Võrreldes möödunud aasta algusega kasvas rahvastikuregistrisse kantud Eesti elanike arv enam kui 4000 inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmetel elas käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 1 366 020 inimest, möödunud aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 361 683 inimest. Seega kasvas rahvastikuregistrisse kantud Eesti elanike arv mullusega võrreldes 4337 inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmetel oli käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Eesti kodakondsus 1 146 171 elanikul, möödunud aasta 1. jaanuari seisuga 1 144 369 elanikul. Seega kasvas Eestis rahvastikuregistrisse kantud Eesti elanike arv 1802 inimese võrra.

Eestis elab 144 riigi kodanikke

03 Jaanuar 2019

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Eestis elab 144 riigi kodanikke">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Võrumaa Teataja

Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis kokku 144 riigi kodanikke, teiste riikide kodanikest elab Eestis kõige rohkem Venemaa kodakondseid.

Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 1 146 171 inimest, kel on Eesti kodakondsus. Eelmise aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis rahvastikuregistri andmetel 1 144 369 Eesti kodanikku.

Eestit külastas mullu 16 riigipead ja valitsusjuhti

03 Jaanuar 2019

Lisa anonüümne kommentaar

Foto: Arno Mikkor

Eestit külastas 2018. aastal üheksa riigipead ja seitse valitsusjuhti.

Riigipeadest tegid Eestisse visiidi Läti, Austria, Islandi, Gruusia, Poola, Soome ja Itaalia president, Hollandi kuningas ja Rooma paavst, kusjuures Läti president Raimonds Vējonis käis Eestis kahel korral, veebruais ja juunis, selgub välisministeeriumi edastatud andmetest.

Valitsusjuhtidest käisid mullu Eestis Jaapani, Taani, Saint Lucia, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia peaminister.

Lisaks tegid eelmisel aastal Eestisse visiidi Norra kroonprints, Rootsi kroonprintsess ning Wessexi hertsog ja hertsoginna Ühendkuningriigist.

Suur hulk visiite oli seotud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega, üksiku sündmusena tõi enim kõrgeid külalisi Eestisse üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, mile puhul saabusid Tartusse Islandi, Gruusia, Poola, Läti ja Soome riigipea.

Euroopa Liidu Läänemere strateegia aastafoorumi puhul käisid juunis Eestis Läti, Leedu ja Poola peaminister.