Rahandusministeerium eraldas täna viimase osa vabatahtlikult ühinenud omavalitsuste ühinemistoetusest. Selle eesmärk oli premeerida neid omavalitsusi, mis viisid haldusreformi läbi ise. Toetusi maksti kokku 64,5 miljoni euro eest.

„Oleme tänaseks omavalitsustele välja maksnud kõik haldusreformiga seotud ühinemistoetused,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Lisaks on mul hea meel, et suur osa toetuse kogusummast ehk ligi 50 miljonit eurot läheb erinevateks investeeringuteks. See aitab omavalitsustel enda elanike jaoks palju head ära teha.“

Ühinemistoetusi maksti kokku 47 ühinenud omavalitsusele. Kogusummast ehk 64,5 miljonist eurost maksti 2017. aastal välja 14,4 miljonit ja 2018. aastal 28,7 miljonit eurot. Viimane osa ehk 21,4 miljonit eurot maksti välja täna. See sisaldas ka preemiaid 14 omavalitsusele, mille elanike arv ületas pärast ühinemist 11 000 elaniku piiri. Täiendava preemia suurus oli 500 000 eurot omavalitsuse kohta.

Ühinemistoetustest 49,9 miljonit eurot moodustavad investeeringud, 8,6 miljonit eurot koondamishüvitised ning 6 miljonit eurot muud kulud. Ühinemistoetused omavalitsuste lõikes leiate siit.

Ehkki Reformierakond tõusis jaanuaris taas populaarseimaks parteiks on selle ja Keskerakonna toetus sisuliselt võrdne, leiab uuringufirma Kantar Emor uuringujuht Aivar Voog parteide toetusnumbreid kommenteerides.

"Erakondade reitingute edetabelit juhivad Reformierakond ja Keskerakond, kelle reiting on peaaegu võrdne, olulist vahet ei ole," tõdes Voog

Reformierakonna toetus oli jaanuaris 24,4 protsenti, olles tõusnud võrdluses eelmise kuuga 1,4 protsendipunkti. Samas oli detsembris parteide reitingut juhtima asunud Keskerakonna toetus langenud 2,6 protsendipunkti ning oli jaanuaris 23,3 protsenti.

"Keskerakonna reiting on mõnevõrra langenud, langus on toimunud põhiliselt eestlaste ja keskealiste naiste hulgas," märkis Kantar Emori uuringujuht.

Jaanuari seisuga ületavad riigikogusse pääsemiseks vajaliku 5-protsendi künnise veel populaarsuselt kolmandal kohal asuv Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mida toetas jaanuaris 20,2 protsenti, neljandana jätkav Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 11,8 protsendiga, viies erakond Isamaa 8 protsendiga ning kuuendaks langenud Eesti200, mida toetas 6,6 protsenti.

"Mõningal määral on oma positsioone suutnud taastada sotsid, kes viimaste nädalate jooksul ei ole meediapildis olnud nii terava vastandujana," leidis Voog. "Ka Isamaa on selle aasta alguses suutnud hoida eelmise aasta lõpus saavutatud 8 protsendi taset, seda küll intensiivse meediareklaami toel, milles on oldud esirinnas viimase kuu jooksul," lisas uuringujuht.

Eestimaa Roheliste toetus oli jaanuaris 3,3 protsenti, Vabaerakond langes eelmise kuu 2 protsendilt jaanuaris 1,4 protsendi peale.

Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Jaanuaris oli "ei oska öelda" osakaal 21 protsenti. Maksimaalne statistiline viga ±2,4 protsenti.

Kokku küsitles Kantar Emor 4. - 8. jaanuarini veebiintervjuude meetodiga 1340 kodanikku vanuses 18 - 84 aastat.