Menu

Riik loodab vähendada kilekotilembust vähemalt poole võrra

  • Kirjutas BNS

Foto: KADI ANNOM

Riik loodab uuest aastast kehtima hakanud uue pakendiseadusega, mille järgi ei tohi poed enam tasuta jagada õhukesi ja väga õhukesi kilekotte, vähendada eestimaalaste kilekotilembust vähemalt poole võrra.

„Suuremad kaubandusketid võtsid selle kasutusele tegelikult juba mõnda aega tagasi, nüüdseks on järele jõudnud ka väikepoed. Oluline on mõista, et muudatus kehtib kõigile – ka kõige pisematele külapoodidele,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Seadusemuudatus puudutab õhukesi ja eriti õhukesi kilekotte. „Siia alla kuuluvad näiteks plastikkotid, millesse kassade juures pakiti teistest kaupadest määrdumise vms vältimiseks näiteks sokke, õnnitluskaarte vms,“ selgitas Heinma.

Ta lisas, et olgugi, et pakendiettevõtja ei või müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, on siiski mõned erandid. Näiteks võib anda eriti õhukesi plastkandekotte, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist. „Seda siis, kui neid kasutatakse hügieeni pärast ehk et vältida toodete ristsaastumist. Võtame näiteks kilepiima, mis pannakse eriti õhukesse kilekotti, et piimapakendi viga saamisel ei määrduks teised tooted piimaga,“ tõi Heinma näite.

Õhuke plastkandekott on plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit. Neid kotte ei tohi igal juhul tarbijatele tasuta anda, vaid tuleb küsida tasu. Niisuguste kottide eest küsiti Eestis enamasti raha ka seni: need on tüüpilised kilest kandekotid, mida poodides kassa juures osta saab.   

Eriti õhuke plastkandekott on plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit. Need on näiteks müügisaalis kauba pakendamiseks kasutatavad enamasti läbipaistvad väiksemad kotikesed. Selliseid kotte võib tarbijale tasuta anda, kui seda kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks - tarbija ostab poest lahtisi saiakesi, puu- ja juurvilju või pakitakse tema poolt lahtiselt ostetud hakkliha eriti õhukesse plastkandekotti. Muudel juhtudel peab tarbija tasuma eriti õhukese plastkandekoti eest.

Lisaks tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti, kaasa arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kaupa pakendada. Näiteks võrgust puuviljakotte, paberist kotte, korduskasutatavaid riidest kotte ja nii edasi. Need variandid on juba praegu väga paljudes poodides olemas.

„Need piirangud peavad tagama selle, et alanud aastast ei tarbiks eestlased rohkem kui 90 ning 2025. aastast enam kui 40 õhukest kilekotti aastas. Sellesse arvestusse ei lähe eriti õhukesed kandekotid,“ täpsustas Heinma.

Hinnanguliselt kasutati 2015. aastal 200 õhukest kilekotti inimese kohta.

Kommentaarid   

+2 #1 Eesmärke võib seada 2019-01-08 08:00
Eesmärke võib ikka seada. Reaalsus on teine. Kas Eesti peab ikka näidislava olema?
Tsiteeri | ebasobiv

LOE VEEL

LOE VEEL

Viimase hetke pakkumine

15 PÄEVA ENIMLOETUD