Menu

.      

Endine peaminister Ansip: Meie kogume nüüd riigireserve Lätti!

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Rimi kriiside teemalisel majanduskonverentsil esinenud ekspeaminister ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip kritiseeris karmilt praeguse valitsuse majanduspoliitikat, nimetades seda riigiga eksperimenteerimiseks.

„Kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti!?“ küsis Ansip. „Mis tal mõttes oli? Võibolla tõstaks siis juba 700 protsenti?“ Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tegelik laekumine jäi endise peaministri sõnul mullu ja jääb tänavu kokku 340 miljoni euroga prognoosile alla. „340 miljonit! See on peaaegu sama summa, mille me 2006. ja 2007. aastal riigireservi panime, aga meie kogume nüüd reserve Lätti! Keegi peaks peeglisse vaatama ja ütlema, et mina tegin, mul on häbi, ja minema ära mitte ainult valitsusest, vaid tervest sellest riigist!“

Ansipi sõnul räägiti ajakirjanduses sellest, kuidas hooldekodude vanureid hakatakse nüüd riigi kulul gripi vastu vaktsineerima. „Selle Lätti läinud raha eest saaks vaktsineerida terve eesti rahva gripi vastu vähemalt 30 aastaks.“

Eestis on endise peaministri sõnul suletud poolsada maapoodi ja väikekaubandus hääbub. „Jah, just viina hind võib olla see viimane piisk, mis kukutab maapoe allapoole kasumlikkuse piiri – palju õnne, regionaalpoliitika, meie tegime haldusreformi!“

Ansip tsiteeris Kantar Emori uuringut, mille kohaselt suur osa Lätis ostlejatest tunneb end saadud kogemusest võlutuna. „Käisin suvel Ainažis, kus oli suur pood ja värvilised sildid – Sovetskoje maksis 2 eurot ja 50 senti. Nüüd ma alles saan aru inimestest, kes võtavad vahuveinivanne – loomulikult tekib inimestel võlutuse tunne.“

Endine peaminister tõi eurobaromeetri uuringutest esile, et kui 2007. aasta sügisel pidasid Eesti elanikud riigi suurimateks probleemideks hinnatõusu ja kuritegevust, siis 2010. aasta kevadel olid peamiseks mureks tööpuudus ja majandusolukord. Käesoleva aasta kevadel peavad inimesed Eesti suurimaks murekohaks hindade tõusu, tervise- ja sotsiaalsektorit ning täiesti uue murena maksusüsteemi. „Meedia räägib, et 55 haruapteeki suletakse, riik väidab, et sellel puudub igasugune mõju ravimite kättesaadavusele. Kuigi selle kohta pidi kusagil tehtama ka mingid analüüsid, aga analüüse pole siiani mingeid! Riigi suhtumine on selline, et kui ettevõtja teab, et ta peab järgmisel aastal apteegi kinni panema, siis pangu juba varem! Aga mida võidab sellest patsient?“

Ansip lisas, et teda häirib väga poliittehnoloogiale keskendunud ühiskondlik debatt - mitu sekundit sai keegi kellestki rohkem rääkida, kes kellega hakkab koalitsiooni tegema või kas riigikogus võiks olla 101 asemel hoopis 91 liiget. „Nagu meil päris muresid polekski!“ lausus ta.

Ansip sõnul on Eesti langenud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis kahe korra võrra, 32. kohale. Halvenenuks hinnatakse olukorda kolmes kategoorias – valitsuse orienteeritus tulevikule, maksude ja riigi toetuste konkurentsi moonutav mõju, eriti palju on aga Eesti langenud maksusüsteemi investeeringuid stimuleeriva mõju kategoorias – 23. kohalt 31. kohale.

Rimi majanduskonverentsil võtsid sõna Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross, psühholoog Kätlin Konstabel, ICA digilahenduste juht Peter Muld, Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse liige Valdis Noppel. Paneeldiskussioonis osalesid Confido erameditsiinikeskuse juht Kadi Lambot, Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Alexela juhatuse liige Alan Vaht ning ettevõtja Neinar Seli. Päeva modereeris Rimi Eesti juht Vaido Padumäe.


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD