Rimi kriiside teemalisel majanduskonverentsil esinenud ekspeaminister ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip kritiseeris karmilt praeguse valitsuse majanduspoliitikat, nimetades seda riigiga eksperimenteerimiseks.

„Kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti!?“ küsis Ansip. „Mis tal mõttes oli? Võibolla tõstaks siis juba 700 protsenti?“ Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tegelik laekumine jäi endise peaministri sõnul mullu ja jääb tänavu kokku 340 miljoni euroga prognoosile alla. „340 miljonit! See on peaaegu sama summa, mille me 2006. ja 2007. aastal riigireservi panime, aga meie kogume nüüd reserve Lätti! Keegi peaks peeglisse vaatama ja ütlema, et mina tegin, mul on häbi, ja minema ära mitte ainult valitsusest, vaid tervest sellest riigist!“

Ansipi sõnul räägiti ajakirjanduses sellest, kuidas hooldekodude vanureid hakatakse nüüd riigi kulul gripi vastu vaktsineerima. „Selle Lätti läinud raha eest saaks vaktsineerida terve eesti rahva gripi vastu vähemalt 30 aastaks.“

Eestis on endise peaministri sõnul suletud poolsada maapoodi ja väikekaubandus hääbub. „Jah, just viina hind võib olla see viimane piisk, mis kukutab maapoe allapoole kasumlikkuse piiri – palju õnne, regionaalpoliitika, meie tegime haldusreformi!“

Ansip tsiteeris Kantar Emori uuringut, mille kohaselt suur osa Lätis ostlejatest tunneb end saadud kogemusest võlutuna. „Käisin suvel Ainažis, kus oli suur pood ja värvilised sildid – Sovetskoje maksis 2 eurot ja 50 senti. Nüüd ma alles saan aru inimestest, kes võtavad vahuveinivanne – loomulikult tekib inimestel võlutuse tunne.“

Endine peaminister tõi eurobaromeetri uuringutest esile, et kui 2007. aasta sügisel pidasid Eesti elanikud riigi suurimateks probleemideks hinnatõusu ja kuritegevust, siis 2010. aasta kevadel olid peamiseks mureks tööpuudus ja majandusolukord. Käesoleva aasta kevadel peavad inimesed Eesti suurimaks murekohaks hindade tõusu, tervise- ja sotsiaalsektorit ning täiesti uue murena maksusüsteemi. „Meedia räägib, et 55 haruapteeki suletakse, riik väidab, et sellel puudub igasugune mõju ravimite kättesaadavusele. Kuigi selle kohta pidi kusagil tehtama ka mingid analüüsid, aga analüüse pole siiani mingeid! Riigi suhtumine on selline, et kui ettevõtja teab, et ta peab järgmisel aastal apteegi kinni panema, siis pangu juba varem! Aga mida võidab sellest patsient?“

Ansip lisas, et teda häirib väga poliittehnoloogiale keskendunud ühiskondlik debatt - mitu sekundit sai keegi kellestki rohkem rääkida, kes kellega hakkab koalitsiooni tegema või kas riigikogus võiks olla 101 asemel hoopis 91 liiget. „Nagu meil päris muresid polekski!“ lausus ta.

Ansip sõnul on Eesti langenud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis kahe korra võrra, 32. kohale. Halvenenuks hinnatakse olukorda kolmes kategoorias – valitsuse orienteeritus tulevikule, maksude ja riigi toetuste konkurentsi moonutav mõju, eriti palju on aga Eesti langenud maksusüsteemi investeeringuid stimuleeriva mõju kategoorias – 23. kohalt 31. kohale.

Rimi majanduskonverentsil võtsid sõna Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross, psühholoog Kätlin Konstabel, ICA digilahenduste juht Peter Muld, Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse liige Valdis Noppel. Paneeldiskussioonis osalesid Confido erameditsiinikeskuse juht Kadi Lambot, Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Alexela juhatuse liige Alan Vaht ning ettevõtja Neinar Seli. Päeva modereeris Rimi Eesti juht Vaido Padumäe.

Tänavu septembri keskel olnud maailmakoristuspäeval osales 17 miljonit inimest 158 riigist. 

Lõplikel andmetel osales 15. septembril toimunud maailmakoristuspäeval 17 miljonit inimest 158 riigist, teatasid ettevõtmise korraldajad reedel BNS-ile. Koristustalgud viisid läbi ka need 11 riiki, mis kannatasid septembri keskpaigas toiminud orkaanide käes. 

Viimastel andmetel koristas Indoneesias prügi umbes 7,6 miljonit inimest, Rootsis 3,7 miljonit, Pakistanis 3 miljonit, Ukrainas 2,3 miljonit, Bulgaarias 2 miljonit, Ameerika Ühendriikides 1,7 miljonit, Leedus 1,6 miljonit Lätis 1,6 miljonit ja Rumeenias 1,3 miljonit inimest.

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on numbritest olulisem siiski see, et tänu maailmakoristusele aga ka mitmetele teistele keskkonnaalgatustele, on inimesed hakanud aina enam endalt küsima, kas on ikka mõistlik kasutada asju ainult 20 sekundit.

 “Ühekordsete plastnõude, kilekottide, vatipulkade ja teiste sarnaste esemete üks kord kasutamine on liiga suur ressursi raiskamine. Kui see ühekordselt kasutatud asi jõuab prügikasti asemel loodusesse, on tegemist loodusreostusega, mis jõuab mikroplasti näol tagasi meie toidulauale. On selgemast selge, et kogu inimkond peab oma tarbimisharjumused kriitiliselt ümber hindama, sest meil ei ole planeeti B,” ütles Truuverk. “Me usume, et Maailmakoristuspäev andis harjumuste muutmiseks hea tõuke ja kõik need miljonid inimesed, kes oma riikides koristamas käisid, on ülemaailmse prügiprobleemi uued eestkõnelejad ja eeskujud, kes hakkavad edaspidi kujundama väga paljude teiste inimeste hoiakuid ja käitumist.”

Maailmakoristuspäeva töö jätkub Puhta Maailma Plaani (Keep it Clean Plan) tutvustamisega, mida hakatakse põhjalikult arutama jaanuaris Tallinnas toimuval Puhta Maailma konverentsil, kuhu kogunevad maailmakoristusest osavõtnud riigid. Muu hulgas otsustatakse seal, kas ja millal toimub järgmine maailmakoristuspäev ja milline riik saab olema selle päeva eestvedajaks. 

Puhta Maailma Plaan annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks. 

Puhta Maailma Plaani kokkuvõte on leitav aadressil https://s3.eu-central-1.amazonaws.com/world-cleanup-files/Keep+It+Clean+Plan+-+FINAL.pdf 

Maailmakoristuspäev valiti sel aastal UNESCO-Jaapan üheks kestlikku arengut toetava hariduse auhinna saajaks. Auhind anti üle Pariisis UNESCO peakontoris 9. oktoobril.

Maailmakoristuspäev sai alguse 2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristusaktsioon, millest võttis osa 50 000 eestimaalast. Kümne aasta jooksul on Teeme Ära eeskujul koristanud juba 36 miljonit vabatahtlikku 169 riigist. 

Endine peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles reedel peetud majanduskonverentsil, et kui tema juhitud valitsus valmistus reserve kogudes 2008. aasta kriisiks, siis praegune valitsus seda ei tee.

„Meie panime oma roosade prillidega raha sukasäärde ja kogusime raha halbadeks aegadeks, aga mis prillid on peas praegusel valitsusel?“ küsis opositsioonilise Reformierakonna liige Ansip Rimi kriiside teemalisel majanduskonverentsil esinedes.

Ekspeaministri sõnul ei osanud keegi tegelikult prognoosida, et majanduskriis saabub 2008. aasta 15. septembril, mil Ameerika Ühendriikides pankrotistus Lehman Brothers. „Samamoodi ei oska keegi meist praegu öelda, millal võib lahvatada uus majanduskriis,“ märkis ekspeaminister. „Loomulikult oleks Eesti sunnitud tegutsema uue kriisi puhul teisiti kui eelmise ajal – me ju ei tea, milline tuleb uus kriis, ja isegi kui ta tuleks täpselt samasugune kui eelmine, ei saa kriisi lahendus olla sama, sest meie praegune ettevalmistus kriisiks on erinev - minu juhitud valitsused valmistusid kriisiks, aga praegune ei valmistu.“

Eelmine majanduskriis hakkab Ansipi kinnitusel mitte ainult Eestis, vaid ka mujal ununema. „Poliitikud lubavad, et läheb aina paremaks. Inimesed ju ei vali neid, kes ütlevad, et riigil läheb ükskord halvasti. Nii nagu Eestis, pole ka Euroopas märgata kriisiks valmistumist.“

Kui vaadata tööpuuduse suundumusi enne eelmist majanduskriisi ja praegu, võib neis näha Ansipi kinnitusel teatud sarnasusi – tööpuudus on väga madal. „Kui me vaatame tööpuuduse mustreid, siis peab kriisiks valmis olema. Hirmu ei pea tundma, aga valmis peab olema. Enne kriisi toimuv teatav majanduskasvu kiirendus on samuti üks mustritest, mis võiks kriisi ette ennustada, aga tegelikult ei oska kriise keegi ette ennustada,“ rõhutas ekspeaminister. „Ükskord ta tuleb niikuinii.“

Ehkki 2008. aastal süüdistati Ansipi valitsust roosade prillidega toimuva nägemises, valmistus valitsus kriisiks ekspeaministri sõnul ometi ette. „Rahandus oli väga heas korras ja meil polnud vaja laene võtta, sest riigil olid reservid,“ märkis ta. Ansipi sõnul pakuti Eestile tänu reservidele ülisoodsa intressiga laene, mida riik laenas omakorda kõrgema intressiga edasi teistele Euroopa riikidele, teenides nii 2009. aastal intressidena riigile tulu miljard krooni.

Ansipi sõnul peab riigil olema reserv ka selleks, et saada keerulistel aegadel soodsatel tingimustel laenu. „Praegune valitsus kulutab neid reserve, mida me 2006. ja 2007. aastal kogusime, ja see reserv on nüüdseks peaaegu läbi löödud – polegi enam midagi kulutada.“ Veel 2006. aastal ulatusid valitsussektori likviidsed varad ligi 18 protsendini riigi SKPst, praegu on sellest alles jäänud veidi üle kuue protsendi.

Praegune valitsus ei pea reserve Ansipi sõnul enam millekski. „Praeguse valitsuse sõnum on reservide kogumise osas see, et me maksame tagasi varem võetud laene – laenude teenindamist loetakse meil nüüd reservide kogumiseks. Latt on langenud nii madalale!“

Ansipi sõnul on Eesti majandus pärast majanduskriise tempokalt kosunud – viimase kaheksa aasta jooksul on Eesti SKP juurdekasv olnud sama kiire kui Euroopa Liidu 28 majandusel kokku viimase 18 aastaga. „Me ei ole küll jõudnud veel Euroopa viie rikkaima riigi sekka, aga viie parima kasvaja hulgas oleme me alati,“ lausus ekspeaminister.

Rimi majanduskonverentsil võtsid sõna Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross, psühholoog Kätlin Konstabel, ICA digilahenduste juht Peter Muld, Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse liige Valdis Noppel. Paneeldiskussioonis osalesid Confido erameditsiinikeskuse juht Kadi Lambot, Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Alexela juhatuse liige Alan Vaht ning ettevõtja Neinar Seli. Päeva modereeris Rimi Eesti juht Vaido Padumäe.

Kolme aasta eest leiti Võrumaal metsast surnud imik, nii lapse kui ka ema isik on tänaseni tuvastamata ning prokuratuur lõpetas uurimise, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

2015. aasta 30. septembril teatas politsei, et Võrumaal leiti metsast surnud imik. Leiule oli kolm päeva varem pühapäevane uitaja sattunud Võru lähistel Konnametsas asuva kõrgepingeliini juures.

Juhtunu uurimiseks käivitati kriminaalmenetlus, kolme päeva jooksul ei õnnestunud uurijatel leida jälge, mis viinuks neid juhtumi kiire lahendamiseni. Nõnda avaldas politsei pressiteate, paludes inimestelt abi, et tuvastada metsast leitud hukkunud lapse ema, kelle tervis võis olla ohus.

"Pärast juhtumi ajakirjanduses avaldamist pöördus politsei avalikkuse poole, et saada abi ja vihjeid võimaliku kurjategija tuvastamiseks," meenutas Lõuna ringkonnaprokurör Raul Heido. "Vihjeid laekus politseile võrdlemisi palju ja neid kõiki kontrolliti, kuid kuriteo toimepannud isiku tuvastamiseni need siiski ei viinud."

Kuna surnukeha leiukoht on võrdlemisi lähedal Võru–Räpina maanteele, ei pruukinud lapse metsa toonud inimene või inimesed olla sugugi kohalikud, isegi mitte Eesti elanikud.

Kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt ei leitud lapselt vägivalla tundemärke.

"Kriminaalmenetluse käigus viidi läbi hulgaliselt ekspertiise," sõnas Heido. "Kohtuarstlikus ekspertiisis selgus, et leitud imik ei saanud olla enam vanem kui seitse päeva."

Juhtumi uurimine käis kriminaalmenetluse paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Inimestelt saadud vihjete kõrval koguti andmeid ka näiteks kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatelt. Inimesi, kelle tausta selle loo valguses kontrolliti, oli sadu.

"Kahjuks ei ole hulgaliste menetlustoimingute tulemusel siiani õnnestunud võimalikku kuritegu ega selle toimepanijat tuvastada," tõdes Raul Heido.

Konkreetse juhtlõnga puudumisel lõpetas prokuratuur tänavu augustis uurimise. "Kuid see ei välista politsei ja prokuratuuri edasist tegevust kuriteo avastamiseks info kogumisel," lisas Heido. "Kui meile peaks laekuma teavet, mille abil on kuriteo toimepannud isikut võimalik tuvastada, jätkab politsei kriminaalmenetlust."