40 protsenti tööandjatest plaanib lähiajal tõsta töötajate palgataset, uusi töökohti soovib luua 39 protsenti ettevõtetest ja 70 protsenti kavatseb värvata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks, hooajalistele töödele või uutele töökohtadele, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri uuringust.

"40 protsenti tööandjatest plaanivad tõsta lähiajal töötajate põhipalkasid, mis peegeldab endiselt tööjõupuudusest tulenevat palgasurvet, millega tööandjad kohaneda proovivad. Samas võime märgata ka esimesi palgatõusu pidurdumise märke – möödunud sügisel oli vastajate seas rohkem organisatsioone, kus põhipalgad olid viimastel kuudel tõusnud, samuti rohkem neid, kus lähiajal palgatõusu kavandati," ütles CVKeskus.ee kommunikatsioonijuht Henry Auväärt pressiteate vahendusel.

"Kõigil oma organisatsiooni töötajatel soovib lähiajal põhipalka tõsta 18 protsenti vastanud tööandjatest. Teistes uuringus osalenud ettevõtetes puudutab kavandatud palgatõus osasid töötajate gruppe või üksikuid töötajaid. Tööandjate plaanitav palgatõus jääb enamasti 5-6 protsendi piiridesse," lisas Auväärt.

"Enam kui kolmandik ehk 37 protsenti tööandjatest ei kavatse palkasid muuta, pea neljandik ehk 23 protsenti ei ole praeguseks ajaks veel palgamuutuste osas oma otsust langetanud ja 0,2 protsenti tööandjatest plaanib palku hoopis langetada, mis puudutab aga ainult üksikuid töötajaid," ütles ta.

"Värskest uuringust selgus, et viimasel poolaastal on põhipalkasid tõstnud tunduvalt enam organisatsioone, kui seda kevadel planeeris. Pool aastat tagasi kavandas palgatõusu alla veerandi ehk 23 protsenti tööandjatest, tegelikkuses tõusid palgad aga ligi pooltes ehk 48 protsendis organisatsioonides," ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

"Tööandjad lähtuvad töötasude muutmisel või muutmata jätmisel eelkõige organisatsiooni majandustulemustest, aga oluline tegur on ka tihe konkurents töötajate pärast. Põhipalgad on muutunud rohkem just neis ettevõtetes, kus tööjõupuudust teravamalt tunnetatakse. Lisaks põhipalkadele on mitmed organisatsioonid muutnud viimastel aastatel ka lisatasude süsteeme ja soodustuste pakette," ütles Seeder.

Uusi töötajaid kavatsevad järgneva kuue kuu jooksul palgata 70 protsenti tööandjatest ja lisatöökohti soovitakse luua 39 protsendis ettevõtetes. "Enim otsivad tööandjad tööturult spetsialiste – pea igas teises töötajate värbamist planeerivas ettevõttes soovitakse tööle võtta just spetsialiste. 33 protsenti tööandjatest kavatseb värvata ka oskustöölisi, 27 protsenti lihttöölisi, 23 protsenti klienditeenindajaid. Kõige väiksem vajadus on hetkel kontoriametnike järele," lisas Henry Auväärt.

Möödunud nädalal neljas maakonnas veokeid ja busse, menetlus algatati 71 juhi kohta.

Eelmise nädala teisipäevast neljapäevani kontrolliti Pärnumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Järvamaal kokku 215 veoautot, 29 ühissõidukit ja pea sadat sõiduautot, edastas politsei- ja piirivalveamet. Peamisteks rikkumisteks olid juhtide töö- ja puhkeajanõuete eiramine, sõidukite ülekaal, tehnoseisund ja sõidumeerikuga manipuleerimine.

Kontrollitud veoautodest 146 olid Eestis registreeritud, 69 aga Euroopa Liidus või kolmandas riigis. Kokku alustati 71 juhi osas menetlus. 21 veoautol oli teekasutustasu maksmata ning need kõik olid Eesti veoautod. Erakorralisele ülevaatusele suunati 25 ja sõidukeeld kehtestati viiele veoautole. Töö- ja puhkeaega rikkus 49 juhti ning 18 veoauto mass ületas lubatu piiri.

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusgrupi välijuhi Hanno Viibuse sõnul viiakse mitme prefektuuri politseinikke koondavaid operatsioone läbi pea iga kuu. „Sõidumeerikuga manipuleerimist avastame igal reidil, kuid nüüd viimane kord oli see eriti tuntav. Kokku avastasime seitsmel veoautol manipulatsiooniseadmed. Kõik need sõidukid olid välismaal registreeritud, peamiselt Poolas ja Leedus. Saime targemaks, kuidas juhid üritavad varjata aja lõhki sõitmist ja nõuete rikkumist,“ ütles Viibus.

Lisaks kommertssõidukitele kontrolliti ka sõiduautosid ning tabati kümme kiiruseületajat ja üks juhtimisõiguseta juht, lisaks oli viiel sõiduautol peal liiga suur koorem. Tabati ka kolm alkoholi tarvitanud jalgratturit. 

Ilmaennustuse kohaselt hakkab laupäeval Eestis lund sadama, politsei juhtidel palub lörtsiks ja lumesajuks valmis olla ja võimalusel rehvid vahetada.

„Esimene lumi tuleb alati üllatusena ehk paljud autoomanikud ei ole jõudnud veel talverehve alla panna. See toob kaasa kiiruste langemise ja tavapärasest rohkem õnnetusi. Mina soovitan lume tulekul suverehvidega autoomanikel võimalusel sõit ära jätta või edasi lükata ning minna ilma paranedes rehvitöökotta,“ ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo, edastas ameti pressiesindaja.

Liiklusseadus kohustab juhti valima õige sõidukiiruse ja võtted teeolude ja ilmaga toime tulemiseks. „Juht vastutab oma käitumise eest. Talvel saab turvaliselt sõita, kui roolikeeraja võtab rahulikult, hoiab pikivahet ja sõidab teeoludele vastava kiirusega. Lume ja lörtsi korral on iga manööver ohtlik ning võimalusel tuleks möödasõite vältida,“ soovitas Loigo. Ta lisas, et politseinikud keskenduvad lume langedes liikluse rahustamisele.

Politsei soovitab kõigil üle vaadata sõidukite tuled ja kojamehed ning heitlikes ilmaoludes varuda kannatust. Talverehve võib kasutada alates 15. oktoobrist. See muutub kohustuslikuks 1. detsembrist ja on seda 1. märtsini.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor õigusõppejõu Janus Paurmani hinnangul muutis viimane tulumaksureform ümbrikupalga saamise niivõrd ahvatlevaks, et nüüd küsivad seda töötajad juba ise.

Paurmani sõnul oli "mustalt" maksmise initsiatiiv seni pigem ettevõtete poolel, kuid nüüd on see läinud üle töötajatele endile. "Maksuameti hinnangul saab ümbrikupalka 10–15 protsenti töötajatest. Tööjõupuuduse tingimustes on järjest rohkem inimesi nõus minema tööle vaid tingimusel, et neile makstakse ametlikult tulumaksuvaba 500 eurot ning ülejäänu laekuks mustalt,” ütles õppejõud pressiteate vahendusel. 

Tema sõnul on pettusega võidetav kasu töötaja jaoks nüüd oluliselt suurem, kuna varem oli tulumaksuvaba summa 180 eurot, nüüd aga 500 eurot. 

"Tööandja ei võitnud reformiga midagi, tema maksab ikka 500-eurose töötasu pealt kõik maksud ära. Töötaja seda ei tee ning talle jääb tunne, et ei peagi enam üldse makse maksma,” rääkis Paurman. 

Mainori õppejõu sõnul ei peaks firmad aga mingil juhul ümbrikupalga maksmise ettepanekuga kaasa minema, sest praeguse seadusandluse kohaselt vastutavad maksupettuse eest täielikult ettevõtted, sõltumata kelle initsiatiivil sellise töökorralduseni jõuti.

"Maksukontrolli sattudes peab ümbrikupalka maksev ettevõtte arvestama, et tema kannab kõik riskid – täiendavad maksud, intressid ja trahvid, mis kokkuvõttes on ettevõtte jaoks suur lisakulu. Töötaja tuleb tänasel päeval sellest olukorrast puhtal või lausa isegi võitjana välja, sest maksukontrolli tulemusena tema ametlik sissetulek enamasti suureneb,” sõnas Paurman.

Tema hinnangul peaks seetõttu pool vastutusest olema kindlasti ka töötaja kanda "Jagatud vastutus parandaks selgelt maksulaekumist ning jagaks vastutuse võrdsemalt poolte vahel,” märkis õigusõppejõud ja lisas, et peamiselt on sellised probleemid suure sularahakäibega sektorites nagu ehitus ja toitlustus.