Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega vähendatakse erihoolekandeteenustele saamisega kaasnevat bürokraatiat ja võimaldatakse suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust.

„Edaspidi saavad päeva- ja nädalahoiteenust kasutada lisaks raske ja sügava intellektihäirega inimestele ka mõõduka intellektihäirega inimesed, kes vajavad väga palju järelevalvet ja tegevusjuhendaja kõrvalabi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Oleme saanud tagasisidet olukordadest, kus sellist teenust vajab ka mõni mõõduka intellektihäirega inimene. Oleme 2019. aastaks planeerinud teenusele lisaraha ja laiendame teenusele saajate ringi. Lisaks muutub 1. aprillist kehtetuks nõue esitada erihoolekandeteenusele saamiseks psühhiaatri või rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnang või rehabilitatsiooniplaan. Edaspidi hakkavad kõige sellega tegelema sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad.“

„Oleme võtnud eesmärgiks arendada paindlikke teenuseid, mis võimaldavad inimesel jääda elama oma koju. Päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumine parandab oluliselt sihtrühma toimetulekut ja vähendab lähedaste hoolduskoormust,“ ütles minister Iva.

Eesti Psühhiaatrite Selts on ministeeriumile esitanud seisukoha, et inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja kestuse üle võiks otsustada sotsiaalvaldkonna spetsialist, mitte psühhiaater. „Praegu kehtib olukord, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks minema alustuseks psühhiaatri juurde. See on inimese jaoks ajakulu ja psühhiaatri jaoks lisakoormus. Selle ülesande andmine sotsiaalkindlustusametile vähendab psühhiaatrite koormust ja inimesel on võimalik kiiremini vajalikule teenusele saada,“ lisas minister.   

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli möödunud aasta lõpu seisuga Eestis täisealisi mõõduka intellektihäirega inimesi kokku 2088. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eelarve 2019. aastal on kokku 3 380 000 eurot.   

Tänavustel riigikogu valimistel on hääleõiguslikke inimesi kokku 958 571

Tänavustel riigikogu valimistel on hääleõiguslikke inimesi 958 571, nende seas on 77 881 alaliselt välisriikides elavat Eesti kodanikku, kelle valimisringkond on määratud, edastas siseministeerium.

Maakondade kaupa on kõige rohkem valijaid Harjumaal, kus on 372 618 valijat, sealhulgas Tallinna 266 044 valijat. Tartumaal on 109 445 valijat, sealhulgas Tartu linna 66 816 valijat. Pärnumaal on valijaid 66 289 ja Ida-Virumaal 56 671. Kõige vähem on hääleõiguslikke kodanikke Hiiumaal ja Läänemaal, vastavalt 8024 ja 15 620.

Eestis elavatele valijatele hakkab riik alates teisipäevast saatma valijakaarte, millel on info valimise aja ja koha kohta. Hiljemalt järgmise nädala alguses peaksid need olema valijatele kohale jõudnud. Välisriikides elavad valijad on valijakaardi juba saanud.

Tänavu saavad paberivaba valijakaardi oma e-postkasti 312 000 valijat, kellel on @eesti.ee e-posti aadress suunatud igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Ülejäänud saavad valijakaardi paberil.

„Nii nagu ka eelmistel kohalikel valimistel 2017. aastal, on kõik ühel aadressil elavad valijad kantud ühele valijakaardile,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. „Seega kui ühes majapidamises elab näiteks neli valijat, siis võib olla ka nii, et kahele neist tuleb posti teel üks valijakaart ja kaks saavad valijakaardi elektroonselt oma e-posti aadressile,“ lisas Pungas.

Oma valijakaardi andmeid on võimalik vaadata ka riigiportaalis eesti.ee. Valijakaarti ei ole vaja valima minnes kaasa võtta.
Kuna paberil valijakaart saadetakse kõigile rahvastikuregistri andmetel ühel aadressil elavatele valijatele ühine, võib juhtuda et valijakaardile on kantud ka inimesi, kes enam sel aadressil ei ela , nagu näiteks endised üürnikud. Sellisel juhul on võimalik ruumi omanikul pöörduda valla- või linnavalitsuse poole ja taotleda nende inimeste aadressi muutmist.

Eestis elavatele valijatele määrati valimisjaoskond nende aadressiandmete alusel, mis olid rahvastikuregistris 1. veebruari seisuga. Kui inimesel üldse puuduvad elukoha andmed rahvastikuregistris ja teda ei ole sel põhjusel valijate nimekirjas, ei ole võimalik hääletusel osaleda. Et oma hääl siiski anda, tuleb oma elukoht kiiresti kohaliku omavalitsuse poole pöördudes registreerida. Seda on võimalik teha ka riigiportaalis eesti.ee.

Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil. E-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes algavad 21. veebruaril ja eelhääletamine kõikides jaoskondades 25. veebruaril.

Veebruari alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 47 inimest.

Vao keskuses elas 1. veebruari seisuga 34 inimest, neist 22 on rahvusvahelise kaitse taotlejat ning 12 rahvusvahelise kaitse saanud isikut, edastas AS-i Hoolekandeteenused pressiesindaja. Rahvusvahelise kaitse saanutest viis on EL-i rändekava alusel Eestisse jõudnud kvoodipagulased.

Keskuses elab kümme last ja viis naist, peresid elab keskuses viis.

Vao keskuses elab 12 riigist pärit inimesi. Kõige rohkem elab keskuses Süüriast, Gruusiast, Venemaalt, Iraanist ja Aserbaidžaanist pärit inimesi.

Vägeva keskuses elab 1. veebruari seisuga 13 inimest, nad kõik on rahvusvahelise kaitse taotlejad. Keskuses elab neli last, kolm naist ja kuus meest. Peresid elab keskuses kaks.

Vägeva keskuses elavad Egiptusest, Albaaniast, Venemaalt, Nigeeriast, Ugandast, Indiast ja Ukrainast pärit inimesed. 

Jaanuari alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 45 inimest.

Eelmise aasta 1. detsembri seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 51 inimest, neist viiendiku moodustasid EL-i rändekava alusel Eestisse jõudnud kvoodipagulased.

Põhiseaduse asjatundjate kogu hinnangul võiks riigikogul olla mitte 101, vaid 91 liiget.

Kogu põhjendab ettepanekut asjaoluga, et riigikogu liikmete arv arvutati 1992. aastal, kui Eesti rahvaarv oli enam kui 1,5 miljonit elanikku, kuid 2108. aastal oli see langenud 1,3 miljoni elanikuni, selgub reedel justiitsministeeriumis tutvustatud raportist.

Kogu selgitab, et riigikogu töö sisu on muutunud ning vähetähtis ei ole selle töö vähene efektiivsus ning eriti siis, kui sellega kaasneb riigikogu tugiaparaadi suurendamine, sealhulgas riigikogu liikme personaalsete assistentidega.

Samas eeldab raporti kohaselt riigikogu liikmete arvu vähendamine kindlasti uue riigikogu töökorra seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist.

Kogu leiab, et riigikogu liikmeks võiks järjestikku olla kaks koosseisu, et hoida riigikogu "värskena" ning vältida nn elukutselisi riigikogulasi ja piirata "broilerikasvandust".

Asjatundjate kogu kinnitusel ei ole õigus valida ja olla valitud piiramatu (põhi)õigus, sellel on juba mitmed piirangud, nagu
vanus, kodakondsus, vabadusekaotus ning ei ole põhimõttelist takistust seada ka muid piiranguid.

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas põhiseaduse asjatundjate kogu 2016. aastal. Ettepanekud valmistasid ette riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, endine riigisekretär ning alates mullu detsembrist riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Rene Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste, endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo (kuni 13.11.2017) ning riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus (alates 13.11.2017), samuti endine presidendi õigusnõunik ja Tartu ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay.

Kogu tegeles seitsme valdkonnaga: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus (riigi organisatsioon/institutsioonid), kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused.