Autovaraste lemmikmark oli mullu sarnaselt eelneva aastaga Volkswagen, samas on ärandamised jätkuvalt langustrendis.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel varastati mullu 202 sõidukit, millest 41 olid Volkswagenid, 18 Toyotad, 17 Fordid, 16 BMW-d ning 12 Audid ja Mercedesed. Ärandajate saagiks langes ka kümme Volvot, üheksa Opelit ning kaheksa Peugeot´d ja Renault´d.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul varastatakse kõige enam seisma jäänud amortiseerunud sõidukeid eesmärgiga teha neist doonorauto või viia need metallikokkuostu. "Kõige enam ärandatakse sõiduk lühikeseks lõbusõiduks ning tihti teevad seda auto omaniku tuttavad, lõbujanulised noored või purjus inimesed," rääkis Tambre BNS-ile.
"Kui keskkond võimaldab vargal tegutseda, siis on ka tõenäolisem, et varas sellele hoovile satub. Näiteks kui keskkond manab mulje, et auto on ilma valveta, pikalt kasutuseta ja kõrvalises kohas silma alt ära. Vargad tegusevad seal, kus neil on end lihtsam varjata. Nendeks on pimedad paigad, mis jäävad pealtnägijate ja valvekaamerate eest varju," ütles Tambre.
Ta soovitab igal korteriühistul ja koduomanikul valgustada ning võimalusel kaameratega katta oma kodu ümbrus. "Valvekaameral on ennetav mõju, nii on väiksem tõenäosus, et hoovi sattuvad vargad. Kaamera paigaldamine on ka odavam, kui vargusega tekitatud kahju. Videokaameratest on enim kasu parklates ja trepikodade uste juures. Valvsus ja oma vara kaitsmine ei ole kunagi liiast, olenemata milline on sõiduki mark või väljalaskeaasta. Enamus sõidukite vargustest on võrdlemisi väikse turuväärtusega ja ka amortiseerunud sõidukeid," ütles Tambre.
Tema sõnul käivad Eestis aeg-ajalt ka professionaalsed vargad välisriikidest, kuid nende saagiks langeb väike arv sõidukeid, ning suurem osa vargaid on kodumaised. "Kõige vähem on statistiliselt autosid varastanud piiriülesed organiseeritud kurjategijad, kes viivad varastatud autod välismaisele mustale turule müügiks," lisas Tambre.