Abipolitseinikud panustasid mullu turvalisusesse pea 100 000 töötundi

Abipolitseinikud panustasid möödunud aastal üle Eesti turvalisuse tagamiseks pea 100 000 töötundi, seejuures kasvas oluliselt ennetustegevusele kulutatud töömaht.

Abipolitseinikud panustasid kokku 95 442 töötundi, mida võib võrrelda näiteks poolesaja riigikogulase aastase tööajaga, teatas politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja reedel BNS-ile.

Sellest suurema osa töötasid abipolitseinikud patrullides (67 025 tundi), aga lisaks andsid oma panuse ka administreerivates tegevustes (10 964 tundi), piirkondlikus politseitöös (8726 tundi), ennetuses (5231 tundi), piirivalvelistes tegevustes (1829 tundi) ning kriminaalpolitseilistes ülesannetes (1667 tundi).

PPA politseikapten Rainer Rahasepp kinnitas, et vabatahtlus on eluviis ja tänu abipolitseinikele on Eesti parem koht, kus elada. „Oleme oma vabatahtlike üle väga uhked – tuhat tublit naist ja meest toetavad politseid nii patrullis kui liiklusohutuse tagamisel, nii ennetusüritustel kui piiri valvamisel. Iga tund ja minut, mille abipolitseinik isiklikust ajast teiste inimeste nimel pühendab, on heategu, mis muudab Eesti turvalisemaks meie kõigi jaoks,“ sõnas Rahasepp pressiesindaja teatel.

Rahasepp ütles, et kuigi valdav enamus kaasamistundidest moodustub patrulltegevuses osalemisest, siis üha enam näeb abipolitseinikke kaasa löömas ka koolitajatena, piirkondlikus politseitöös, arhiivitöös, teeninduskeskustes, logistilistes valdkondades ja paljudes teistes tööliinides. „Kahtlemata on ennetus parem kui õnnetus ning seepärast on tõusvat joont näidanud ka abipolitseinike tegemiste mitmekülgsus,“ lausus ta.

Politseinik rääkis, et inimesed tahavad turvalisemat keskkonda ja abipolitseinikud saavad sellele reaalselt ise kaasa aidata. "Seejuures tasub märkimist, et abipolitseinikud on oma kodukohas hinnatud mõttekaaslased, kelle poole turvalisusküsimustega tihtilugu pöördutakse. Viimaste aastate vältel on abipolitseinikuks kandideerijate hulk olnud pidevalt tõusuteel. Igas linnas ja vallas tunneb keegi mõnd või mitut abipolitseinikku ning on nende eeskujul saanud inspiratsiooni oma kodukandis turvalisuse tagamiseks ise midagi ära teha,“ rääkis Rahasepp.

Mullu tegutses üle Eesti 1038 abipolitseinikku, neist 369 Põhja-Eestis, 366 Lõuna-Eestis, 160 Lääne-Eestis ja 143 Ida-Eestis. „Olulisem abipolitseinike arvust on aga tegelikult see, kuidas kvantiteedi kõrval tõsta veelgi enam kvaliteeti ning anda vabatahtlikele korrakaitsjatele igakülgseid võimalusi enda oskuste ning teadmiste realiseerimisel politseitöös. Politseitöös on tegemist kõigile ning pole olemas vale inimest politseitööks. On vaid valed ootused ja väljakutsed. Nii näiteks sobib mõnele patrullimine, mõnele hoopis aga maastikuotsingutel osalemine, loengute andmine või videovalve korraldamine,“ rääkis Rahasepp ning avaldas heameelt selle üle, et aasta aastalt ühineb vabatahtlikega järjest enam noori teotahtelisi kogukonna liikmeid.

"Suurt rõõmu pakub seegi, et näiteks möödunud aastal sai 59 abipolitseinikust politseiametnik, 2017. aastal oli see arv 44 ja 2016. aastal 22. Seega on abipolitseiniku staatus aina enam hüppelauaks politseiniku ametini ja selle üle võib uhkust tunda,“ ütles ta.

Rahasepa sõnul ootab politsei jätkuvalt ka uusi ja tegusaid abipolitseinikke, kes liitumiseks vajaliku teabe www.abipolitseinik.ee aadressilt leiavad.