Perevägivald on toonud viie aastaga 80 tapmist või tapmiskatset

Viimasel viiel aastal on Eestis registreeritud 80 perevägivallaga seotud tapmist-mõrva või nende katset, märgin sotsiaalministeeriumi ajaveeb.

Kui 2011. aastal kasvas perevägivald 17 juhul inimelu nõudnud või katse staadiumisse jäänud kuriteoks, siis 2012. aastal oli selliseid juhtumeid 20, 2013. aastal 19, 2014. aastal kümme, 2015. aastal samuti kümme, 2016. aastal üheksa ning 2017. aastal 14.

Väärkohtlemist paarisuhtes esineb uskumatult paljudes eludes. Isegi kui jätta kõrvale vaimne vägivald, on statistika ehmatav: iga kolmas naine Eestis on kogenud füüsilist vägivalda alates 15-ndast eluaastast. Igal aastal registreerib Eesti politsei tuhandeid juhtumeid, kus meespartnerid ründavad enda naist, märgib sotsiaalministeeriumi ajaveeb.

Ühe pereliikme surmaga lõppenud lähisuhe on sageli korduva vägivalla lõpptulemus ja halbade olukordade kokkulangemise jada. Perioodil 2012-2014 registreeriti Eestis 23 tapmist või mõrva, mis toimusid elukaaslaste või endiste elukaaslaste vahel. Nelja juhtumi puhul olid lapsed samas eluruumis, kus toimus tapmine. Neli poega mõrvasid oma ema.

Kuritegude analüüs tõi välja, et enamikel juhtudel nimetati kuriteo põhjusena olmetüli ja armukadedus. 61 protsendil juhtumites oli vägivallatseja varasemalt vägivaldselt käitunud, vaid viiel inimesel ei olnud varasemalt mitte mingit kokkupuudet politseiga. Püsivaid ja raskeid tervisekahjustusi tekitasid vägivallatsejad kannatanutele sellel perioodil kokku 35 juhtumis.

Juhtumites, kus naine tappis enda meessoost partneri, olid naised sageli pikaajalise vägivalla ohvrid. Juhtumite süvaanalüüs näitab seda, et naiste vägivald on tihti vahend enda ja laste kaitseks või katse lõpetada pikka aega kestnud vägivald.