Põllumajandussektoris tegutsejad on nagu osavad kaskadöörid, kes Ameerika mägedel kihutades võtavad tõuse ja languseid ning hoiavad hinge kinni, et vagun vaid rööbastel püsiks. Volatiilsus on sektorit iseloomustav märksõna, millest ei saa üle ega ümber. Seepärast on hea aeg-ajalt küsida: mis siis kui …

2014. ja 2015. aastat iseloomustas erakordselt madal piima hind, õnneks oli hea saak 2015. aastal toeks. 2016. aasta vihmad viisid aga saagikuse väga madalale ega võimaldanud külvata piisaval hulgal talivilja, 2018. aasta rekordpõud tõi lausa viimase kümne aasta madalaima saagi. Vene agressioonist tingitud väetiste hinnatõusu kompenseerisid küll kõrgemad viljahinnad, kuid 2023. aasta põud (mis polnud õnneks nii hull kui 2018. aastal) tõi saaginumbrid jälle alla. Kõik eeltoodu on vaid viimase kümne aasta lühikokkuvõte.

Öeldakse, et mida aeg edasi, seda avameelsemaks on muutunud inimesed. Nii ei peeta enam paljut tabuteemaks, mis veel mõni aeg tagasi oli info, mida isegi lähedasematele avalikustada ei soovitud. Praegused tööealised inimesed peavad veel mitut teemat tabuks. Küll aga on alles täiskasvanuikka jõudnute meelest peaaegu kõik selline, mida laialdaselt teistele kuulutada. Teisalt ollakse just viimasel ajal eriti tundlikud isikuandmete levitamise ning lekkimise osas. Võta siis nüüd kinni, kas Eesti inimene on läinud avameelsemaks või hoopis vastupidi. Või ollakse lihtsalt agarad oma õigusi taga ajama, reaalsuses neist tegelikult hoolimata.

Kui rääkida isiklikust infost, siis esimene, mis paljudele pähe turgatab, on tervisega seotud info. Ei mõelda just sageli sellele, et ka näiteks palgainfot peetakse praegu veel delikaatseks infoks. Ometi on tehtud suuri samme, et palgainfo oleks avalik ja kõigile kättesaadav. Riigiametite puhul see just nii ongi. Teisalt on ju riigikassa täitjateks inimesed ise ja igal tööandjal on õigus omada ülevaadet sellest, kuhu ja kui palju ning kellele ta palka maksab. Hiljuti korraldatud uuringus, kus üle 6800 küsitletu käest uuriti, kas nad on valmis oma palga suurust perele ning lähedastele avaldama, vastas üle poole, 57 protsenti, et nad ei näe oma töötasu avalikustamises midagi halba. Siiski oli 14 protsenti vastajaid arvamusel, et töötasu on isiklik ning privaatsfääri kuuluv asi, mille suurust ei peaks teadma isegi lähedased ega tuttavad. Teisalt ei soovi 46 protsenti töötajatest, et nende töötasu numbrit teaksid kolleegid. Vaid 16 protsenti arvab, et on okei, kui palganumber olekski avaliku infona kõigile vaadatav.

Uuringust selgub, et tõepoolest – mida noorem on vastaja seda avameelsem on ta info, sealhulgas oma tasunumbri jagamises. Kas ühiskond on selleks aga valmis? Kuigi järeltulev põlv on agaralt tööpõldu vallutamas, siis on töötajate seas ka neid, kes ei ole veel nii avameelsest puust ning harjunud rohkem endiste reeglite järgi mängima. Nemad on pigem selles paadis, kes hea meelega ei avalikustaks oma kinganumbritki, rääkimata palganumbrist. Kas see on aga õige või vale? Nii nagu igal asjal, nii on ka sellel mündil kaks poolt.